Liivikaga täiesti nõus. Ka mina fännan seda, et Eestis on agility kandepind nii lai.
Ja kui sellest harrastajate hulgast kerkib ühel hetkel särav tipp, siis on tal, millele ja kellele toetuda. Seega ma arvan, et isegi kui me seame eesmärgiks vaid kõrged kohad MMil, siis kvalifitseerumise reeglite muutmine iseenesest neid resultaate küll ei paranda. Pigem on selleks vaja kannatlikust ja kõvasti tööd. Ükski koer ega koerajuht ei "küpse" üleöö selle peale, et kvalifitseerumise reegleid muudetakse.
Hetkel pole mind küll suudetud veenda, et kvalifitseerumise korda tuleks totaalselt muuta. Ainus punkt, kus tõesti on tekkinud vajadus muudatuse järgi, on võrdse punktisumma puhul paremusjärjestuse seadmine.
Teen omalt poolt ettepaneku, et kui kahel võistluspaaril (või ka kolmel või n arv võistlejal) on sama punktisumma, siis võiks kaaluda järgmisi lahendusi:
1)vaadata meistrivõistluste tulemusi - et kellel "kaalukausil" olevatest võistluspaaridest on parem tulemus meistrikatel (selle süsteemi plussiks on see, et peaks ilmselt näitama, kellel närv tiitlit jahtides paremini vastu pidas; miinuseks see, et kui üks kaalumisel olev võistluspaar meistrikatel ei osalenud, siis pole nagu midagi võrrelda)
2)konkreetsete võistluspaaride osas suurendada arvesse minevate võistluste arvu (süsteemi plussiks on see, et sellest võrdlusest peaks võitjana väljuma stabiilsem võistluspaar ja loogiline oleks, et stabiilselt hea võistluspaar teeb ka MMil hea soorituse, vähemalt on see tõenäosus suurem, kui ebastabiilsel võistluspaaril; negatiivne on see, et kõigil inimestel ei ole siiski lõputul hulgal võistlustest võimalik osa võtta - kellel ei võimalda seda töö, kellel rahakott ja lõpuks - täisfunktsioneeriva emase koeraga ei ole paraku võimalik aastaringselt treenida ja võistelda ehk tekib ka soolise diskrimineerimise moment)
3)Konkreetsete võrreldavate võrdsete punktisummadega võistluspaaride jaoks tehakse lisavõistlus ehk siis kvalifikatsioonivõistlus (või -eksam), võistlus on sihtotstarbeline, kinnine ja mitteametlik, teised peale võrdluses olevate võistluspaaride sellest osa võtta ei saa. Ehk siis oleks tegemist hübriidiga aastaringsest kvalifitseerumisest ja katsevõistlustest. (Süsteemi plussiks oleks see, et, võistluspaar, kes on suutnud oma võimeid kogu perioodi vältel tõestada, on koondises, kes ei ole suutnud piisaval arvul veenvaid sooritusi teha, tuleb ennast seada konkreetsesse võrdlusesse teiste samaväärsete võistluspaaridega. Ühtlasi annaks selline süsteem meile ka kergelt juba aimu, kas ja kuidas korraldada tulevasi kvalifikatsioonivõistlusi, oleks nö näpuharjutuseks ka korraldajatele. Selle süsteemi miinuseks olekski ilmselt ühe lisaürituse korraldamise vaev - ei ole see ju niisama, et "tuleme kokku ja vaatame mis saab", aga ma arvan, et hea tahtmise ühise jõupingutuse korral oleksid ka korralduslikud probleemid ületatavad.)