Tere, leidsin minagi lõpuks tee agility foorumisse
Praegu olen üsna tundmatu tüüp agility maailmas niiet teen siis selle tutvustusega väheke algust, et tuntust koguda
Alustan päris algusest.
Meil pole peres kunagi olnud perioodi, kus poleks ühtegi koera. Esimene koer, keda mina veel väga selgelt mäletan oli meil krants. Temaga oli mul kohe mingi eriline side. Lasteaias kõik kasvatajad teadsid, et kui värava tagant kostab ulgumist, siis on aeg tuua Liisi rühmast ära, sest Pontu tuli lapse järgi
Enamasti ta siiski tuli valel ajal ja pärast koera koju viimist pidin ise lasteaeda tagasi minema (kodu oli väga lähedal, sellepärast ka kasvatajad julgesid niimoodi mind lasta).Pärast Pontut oli meil terve rodu Rotweilereid. Nendega tegelesid rohkem vanemad. Käidi näitustel ja paaritati. Siis tuli meile väike Kokkerspanjel Deivi. Tema oli peaaegu minu koer
Tegin temaga väikestviisi SK-d ja õpetasin "trikke", mis sarnanesid mingil moel agilityga
. Õpetasin talle käsu peale toolile hüppamist ja siis ühelt toolilt teisele ja toolit lauale(see viimane muidugi tõi rohkem kahju kui kasu tulevikus
) Lõpuks jõudis meile varjupaigast Dobermanni ja mingi "hundi" segu koer. Aasta võis siis olla 2004 ja ise olin u. 15.a. Doora on ta nimi ja siis oli ta väga kiire koer ja ülienergiline. Ma isegi ei mäleta kust ma agilityst kuulsin, aga igatahes hakkasin ma emale pinda käima jutuga, et Dooraga peab minema agilitysse. Tol hetkel saatis ema mu metsa(sõna otseses mõttes), et minge tehke seal oma agilityt. Läksimegi