Viimati külastasid: Tänane kuupäev Pühapäev Juul 21, 2019 06:48


Kõik kellaajad on UTC + 3 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 6 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Tiina ja welshid
PostitusPostitatud: Pühapäev Nov 01, 2009 00:48 

Liitunud: Neljapäev Aug 13, 2009 19:37
Postitusi: 243
Minu agilityharrastus algas nii nagu paljudel teistelgi Tähetorni tänava angaarist, aeg oli siis sügis 2003. Vaibad olid juba maas- enne Inga kirjatüki lugemist ma ei teadnudki, et algul käis trenn palja betooni peal :shock:
Peale Janita Leinoneni koolitust sai end Inga juurde trenni kirja pandud, trennis oli igati vahva seltskond, mis tegi talutavaks ka selle, et minu toonane agilitypartner Marta kahjuks ei leidnud selles harrastuse midagi toredat. Aga mina ei lasknud end sellest segada ja pikkamisi edusammud tulud, esimene võistlusrada sai meil läbitult puhtalt ( kõndides) ja mälujärgi umbes 15 sekundise ajaveaga. Marta foobiate tõttu juhtus meil igasugu asju, tõsisem neist oli umbes 4 kuune poomi kartus. Sellega võideldes lasin Martal ronida kõikvõimalikele looduses leiduvatele takistustele, aega kulus, aga asja sai. Isegi jooksma hakkas ta, ehkki mitte just peadpööritava kiirusega.
Marta agility karjäär päädis tema A3 jõudmisega, tegelikult võistles Marta juba mõnda aega väga episoodiliselt, sest peale oli kasvanud uus koer.
See uus koer oli siis Sedrik ehk kodusemalt Setu, Marta poeg, kes oma esimesed agilitytreeningud tegi juba ema kõhus olles. Setu elu algus ei sujunud just kõige ladusamalt, 3 kuuselt jalaluumurd, 8-kuuselt koduvahetus üksindusahastuse tõttu. 8-kuuselt koliski Setu minu juurde ja algasid meie agilitytreeningud Anne käe all. Setuga olid kiirused juba teisest puust ja paraku selgus, et varasemat agilitykogemust nagu poleks olnudki, kiirema koera juhtimine on hoopis midagi muud. Aga samas oli nii vahva kui ometi sai joosta ja koer viitsis ka kaasa joosta ;) Tol ajal võis võistlemist alustada 15 kuuselt ja seda me ka tegime.
Aru ei saa ma siiani, kuidas julgesin Setu, kes on võimeline komposteerima iga liikuva objekti, lahti lasta võistlusele, mis toimus keset Pärnu näitust. Aga õnneks Setu võisteldes ei näe midagi peale agility takistuste, nii et teenisime oma kaks disklaffi esimeselt võistluselt auga välja. A2 jõudsime kiiresti kokku 7 jooksuga, see-eest A2-s peatusime juba pikemalt. Tegelikult käisime isegi Baselis maailmameistrivõistlustel A2 koerana!
Baseli ``afäär`` algas võistlusega, kus Elena Dimitritchenko andis meile tulevikulootuse roseti ja arvas, et mitmed meie toona A2-s olnud koerad võiksid ikka Baselisse sõita, ise ei oleks säärasest asjast küll unistadagi julgenud. Teoks see sõit meil saigi ja isegi kõik 4 rada saime tehtud ning individuaalselt saavutasime 40 kohta! Minule andis MM-l käimine küll kõva laksu heas mõttes või teisisõnu ongi Baseli MM süüdi selles, et minu sõrmed, käed, varbad ja muud kehaosad antud vist jäädavalt agilityle.
Järgmisel aastal osalesime ka Hamaris, kus agility rajal saadud disklaff rikkus tulemuse, eelmisel aastal Helsinkist tõime ära 17.koha.
Kahjuks tundub, et Setu parimad päevad on agilitys läbi, kiirus on meil pidevalt kehvemaks läinud, lihase ülepingele tagumises jalas ei ole otseselt põhjust leitud. Tegeleme hüppeharjutuste ja massaaziga ning püssi veel põõsasse ei viska.

Siis on meil veel üks tegelane Lill, keda siis kui ta hea tüdruk on, ka Õtuks kutsutakse.
Lille agility karjäär algas juhuslikust platsile sattumisest, kuna Lille ei huvita väga ei mäng ega maius, ei pidanud ma teda perspektiivikaks agility koeraks. Õnneks meeldis aga Lillele agility (nüüdseks meeldivad muide ka mäng ja söömine) ja nii tulid esimesed edusammud päris kiiresti.
Esimese võistlustulemuse tegime 4 kuud peale treeningu alustamist. A2 jõusime jällegi kiiresti, aga üldiselt on meie võistluskarjäär väga künklik, kui ikka rajal on tunda kas näriliste või Lille vaenlaste lõhna, siis võin mina ise takistusi läbida, kohusetundest ei tee Lill midagi. Kui ta aga tahab, siis võib joosta fantastiliselt- juhul kui koerajuht muidugi nõmedalt ei käitu, aga eks ma ikka oma osa annan ka :lol: Spordi nimel elab Lill nüüd ka juba peaaegu aasta aega minu katuse all.
Ja loodaks väga, et meie parimad jooksud on veel tegemata.
[img ]http://1.bp.blogspot.com/_ZGP1ECZ_03w/SoKx-p6i2wI/AAAAAAAAAFg/aUy0AguKtG0/s1600/welsh[ /img]

_________________
If agility has been easy, they have called it obedience


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Tiina ja welshid
PostitusPostitatud: Esmaspäev Nov 02, 2009 12:07 
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Aug 14, 2009 23:11
Postitusi: 143
Welshidele ja nende vaprale juhile :vorst:

Tsiteeri:
Vaibad olid juba maas- enne Inga kirjatüki lugemist ma ei teadnudki, et algul käis trenn palja betooni peal

Ega seal enne vaipu vist erilist trenni ei toimunudki... Siiski, seal tegi trenni vist Sirje Vets. Ühesõnaga, olid ajad :)

Tsiteeri:
Aru ei saa ma siiani, kuidas julgesin Setu, kes on võimeline komposteerima iga liikuva objekti, lahti lasta võistlusele, mis toimus keset Pärnu näitust.

Setu näitel ja Tiina juhtnööride kohaselt (see oli Setu agilitykarjääri alguses) omandasin mina uue teadmise, et kui terjer on oma lõuad kellegi ümber kokku löönud, siis lahti saab neid teda munadest kõvasti pigistades. Noh, siin on eelduseks, et koeral on munad... Hmmm, mida aga tehakse emaste murdjaloomadega?

Ja üks tagantjärele naljakas meenutus:
Helsingi MM-l midide meeskondlikut jooksu oodates oli meil Tiinaga kõvasti tegemist, et mitte näidata Sohvile Setut (sest Sohvi lihtsalt vihkab kõiki habemikke) ega Setule Sohvit. Minu arvates otsustas Setu MM-i treeningus, et see koondisesse võetud valge imelik elukas (loe: Sohvi) on maskeerunud jänes või midagi sarnast ja seega kuulub iga korraliku jahiterjeri poolt kinnipüüdmisele. Pisikeses kollektoralas keset agility MM-i on spanjeli ja terjeri nähtamatuksmuutmine üsna omapärane ettevõtmine, eriti kui korraldajatele peab samal ajal jääma mulje, et Eesti võistkond koosneb tõesti kolmest võistluspaarist, kõik nad on kohal ja valmis ka jooksma minema 8)

_________________
Whether you think you can or think you can't, you're right. (Henry Ford)


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Tiina ja welshid
PostitusPostitatud: Esmaspäev Nov 02, 2009 12:52 
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Aug 14, 2009 14:47
Postitusi: 166
Asukoht: Tallinn
Mina olen alati imetlenud Tiina uskumatut multitalentsust - oskus hallata igapäevases elus kompostertõugu kuuluvaid koeri, võime edukalt treenida ja võistleda mitme koeraga, uskumatu organiseerimisvõime ja lõpuks suhtlusoskus, mis annab minu arust kohati silmad ette mõnele oma arust PR gurule. Ja kuna see siin ei ole mitte nekroloog, siis ma loodan, et Tiinal jätkub auru samas vaimus jätkata veel kaua-kaua-kaua.


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Tiina ja welshid
PostitusPostitatud: Esmaspäev Nov 02, 2009 14:13 
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Aug 14, 2009 10:25
Postitusi: 378
Tiina on Eestis ainuke kellel on võistluskogemus 5 koeraga ja kõik terjerid - welshid Marta, Setu, Lill ja minu lemmik Milla ja iiri terjer Freya ja kõik vist said tema abiga AG3'sse :)
Super koerajuht ja väga tore inimene kellega iga hetk võib luurele minna :D

_________________
Pilt


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Tiina ja welshid
PostitusPostitatud: Esmaspäev Nov 02, 2009 14:44 

Liitunud: Esmaspäev Aug 17, 2009 09:51
Postitusi: 245
Asukoht: Tartu
KristinaL kirjutas:
Tiina on Eestis ainuke kellel on võistluskogemus 5 koeraga ja kõik terjerid - welshid Marta, Setu, Lill ja minu lemmik Milla ja iiri terjer Freya ja kõik vist said tema abiga AG3'sse :)
Super koerajuht ja väga tore inimene kellega iga hetk võib luurele minna :D


Lausa 10-sse öeldud! Ning veel - minu MM-i hullustuse autor! 8)


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Tiina ja welshid
PostitusPostitatud: Esmaspäev Nov 02, 2009 14:49 

Liitunud: Neljapäev Aug 13, 2009 19:37
Postitusi: 243
Inga kirjutas:
Tsiteeri:
Aru ei saa ma siiani, kuidas julgesin Setu, kes on võimeline komposteerima iga liikuva objekti, lahti lasta võistlusele, mis toimus keset Pärnu näitust.

Setu näitel ja Tiina juhtnööride kohaselt (see oli Setu agilitykarjääri alguses) omandasin mina uue teadmise, et kui terjer on oma lõuad kellegi ümber kokku löönud, siis lahti saab neid teda munadest kõvasti pigistades. Noh, siin on eelduseks, et koeral on munad... Hmmm, mida aga tehakse emaste murdjaloomadega?

Igaks juhuks pean andma õienduse, järsku keegi loeb ja teeb kodus järgi: ei piisa pigistamisest, vähemalt kaks ringi on vaja keerata. Ja emastega pole suurt midagi teha, kui just ei ole tegu murdjaloomaga, kel nahk väga tihedalt ümber keha pole ei istu- siis peaks saama abi kubemenahast keerates. Aga ise pole praktikas proovinud, garantiid ei anna.
Nii et näete inimesed,kes te mind heade sõnadega ülistate- tegelikult istub minu nahas paadunud sadist ;)

_________________
If agility has been easy, they have called it obedience


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 6 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 3 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis

Hüppa:  
cron
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Theme created StylerBB.net & kodeki
phpbb.ee 3.0.7