Bellaga olen agilityt teinud 2007. aasta suve algusest (vähemalt minu arvestuste kohaselt), kui mina ja mu sõbranna otsustasime koos koertega midagi huvitavat teha. Bella oli siis saamas kolm ja täielikult sotsialiseerimata. Ta oli kohutavalt arg, põgenedes kõigi võõraste inimeste ja koerte eest. Vahepeal oli küll tunne, et võib-olla peaks pooleli jätma, aga huvi oli nii suur, et seda ei teinud - ja tasapidi hakkaski asi paremuse poole liikuma.
Esimene võistlus oli Jõulususs, toimus see 2007 aasta talvel. Tulemus - kohutav. Liiga suur ruum, liiga palju võõraid koeri.
Bella 2008. suvel eksamilSellel aastal oleme käinud neljal võistlusel. Haapsalus oli Bella suurepärane. A1 klassis saime kahes jooksus puhta tulemuse ja seega tõusime A2 klassi. Kolmanda jooksu tegime juba A2 klassis, tulemus oli "vaid" 14 sekundit aeglasem kui vaja. Kuid siiski saavutasime teise koha, rajavigu ju ei olnud.
Võistlemas
Ja peale võistlust Trenni teeme Eve ja Ede juhendamisel Tammistes. Just sellel platsil on Bellast saanud ettevaatlik, kuid mitte enam arg koer. Varem keeldus ta hüppamast, kui teine koer oli kümne meetri raadiuses takistusest, nüüd võib joosta teiste kõrval, hüpata nendega koos ja neid ka nuhkida, täpselt niikaua kuni teine koer teda tähele ei pane. Uriseb ta ainult siis, kui mängida üritatakse (ja ka siis, kui keegi tuleb võtma tema vorsti või vett).

Trennis
Bella ja Rexsiina peale trenniTrennis jookseme ka MM-radu, aga millegi pärast ei ole me suutnud kõiki oskusi võistlustel realiseerida. Proovin Bellaga sellel aastal veel mõnel võistlusel käia, kui vähegi transporti leiab. Oleks hea tunne ka krantsiga A3 klassi jõuda - ausalt öeldes ei tulegi A3 klassis võistlevaid krantse meelde.