Viimati külastasid: Tänane kuupäev Neljapäev Mär 28, 2024 15:56


Kõik kellaajad on UTC + 3 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 5 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Piret, Roosi ja Phoebe
PostitusPostitatud: Esmaspäev Aug 31, 2009 20:11 
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Aug 14, 2009 14:47
Postitusi: 166
Asukoht: Tallinn
Alustan siis kõige tähtsamast :P ehk iseendast. Olen Piret, töisel ajal riigiametnik, vabal ajal koera- ja agilitynakkusest haaratud. Koeri on mul kaks - Roosi ja Phoebe, mõlemad cavalier king charles spanielid.
Rosalinda ehk koduselt Roosi on minu esimene tõukoer. Oma kustumatult rõõmsameelse iseloomuga on on ta mulle õpetanud tohutu hulga olulisi asju - et pole olemas kehva ilma, et virisemine ei muuda asjade seisu, et oluline on ka kõige kehvemas seisus mitte alla anda. Ja tänu temale on mul ka autojuhiload :lol:, sest ühel hetkel selgus, et ilma autota trennis käia on üks rist ja viletsus. Ma olen talle selle kõige eest väga tänulik :) .
Aga kuidas me siis agilitysse ikkagi sattusime. Värske spanjeliomanikuna lugesin aeg-ajalt Spanjelite TÜ kodukat ja ühel kenal päeval ( ma arvan, et aasta võis olla 2003) oli sinna üles pandud kuulutus, kus kutsuti agilitytrenni. Mõistmatutele oli ka selgitus, et agility on tore viis koeraga koos aega veeta ja et koer saab joosta ja takistustega rada läbida. No mis saab mul olla selle vastu, et ma koeraga koos mõnusalt aega veedan ja tema takistustega rada läbib?! Läksin trenni. Toimus see tollal Tähetorni tänava angaaris. Tuleb tunnistada, et Roosile see trenn väga meeldis ja umbes kümnendaks trenniks, kui selgus, et ka perenaine peab jalad kõhu alt välja sirutama, olin juba agilitynakkuse saanud. Indu lisas ka see, et osalt oli agility Roosile teraapia eest. Nimelt tolmulestaallergikuna sügas ja näris ta ennast kohutavalt. Trenn oli aga piisavalt põnev, et selleks ajaks pidev sügelus ja kihelus unustada ja vähemalt see tund aega ta ennast ei närinud. Alguses arvasin, et eks me ainult trennis oma lõbuks hakkame käima, et mis võistlused, sinna ma küll ei lähe. Ma ei mäleta kui kaua Inga (meie treener, see kellel õnnestus osavalt jätta esialgu mulje, et koerad läbivad takistusrada ja inimene lihtsalt õitseb seal kõrval) mind moosis, et ma ennast võistlusele kirja panin.
2005. aastal jõudsime A2 klassi ja 2006. aastal A3 klassi. Kusjuures mõlemad klassivahetused on meil õnnestunud teha Lätis. Mälestusväärne oli hetk A2 klassi jõudmisest, kus esiteks tuli klassivahetus mulle üllatusena, sest jõudsin rajal teha oma arust uskumatu hulga lollusi ja teiseks olid korraldajad otsustanud auhinnata kõiki suurusklasse üheskoos ning pjedestaalil seisime kõrgeimal astmel meie Roosikesega ja teisel astmel tollane maailmameister oma bordercolliega (see koer loomulikult ei olnud maailmameister, kuidas muidu ta A1 oleks võistelnud). A3 jõudmine oli sama ootamatu. Toimus see Valmieras paduvihmas ja rahes. Sõitsime sinna kolmekesi - mina Kristina ja Triin. Loomulikult jõudsime kohale suht napilt. Korralikku soojendust ei olnud aega teha, võistlus juba käis. Kiiresti andsime võistlusraamatud sekretariaati ja oligi aeg minna rada õppima ja koer puurist välja ja rajale.
2007. aastal käisime Roosiga ka MMil Norras. Sõit ja seltskond olid igati vahvad, muljed uskumatult võimsad. See oli ka võistlus pärast mida pole keegi mu käest enam tulnud küsima, et kas ma olen ikka kindel, et Roosi on mini mõõtu koer. Siinkohal tänud herr Akimovsile, kes Roosi esimesel korral väga profilt ära mõõtis ja kelle mõõtmise õigsust kaks MMil koerte turjakõrguse mõõtmisega tegelenud kohtunikku vaid kinnitasid. Roosi saavutas Norras 24. koha, mis on minu jaoks täitsa uskumatu - ma ju võtsin endale tavalise kodukoera, ei teadnud ma tollal agilityst ööd ega mütsi ja olgem ausad ega mina ja Roosi just erakordse kiirusega silma ei paista.
2008. aasta oli Roosile raske - kohtumine nõmedate omanike sigatigeda rihmastamat rottweileriga, keeruline operatsioon ja nagu sellest veel vähe oleks siis ka paar vigastust. Selle kõige tulemusena oleme võistelnud vaid tunnelite võistlustel ja nüüd ka veteranide klassis. Õnneks on tänaseks hakanud Roosi taastuma ja seda on märgata ka fotodelt:


Kuna arstid ei julgenud eelmine aasta üldse lubada, et Roosi kunagu uuesti agilityga tegelema saab hakata, siis hakkasin otsima uut koera. Seekord oli koera ostmine keerulisem - ma ju tahtsin agilityks sobivat võistluskoera. Õige koera otsingutesse oli kaasatud terve konsiilium 8) . Selle kõige tulemusena kolis meile eelmise aasta novembris sisse Helandros Key to My Heart. Ma arvan, et te olete nõus, et selle nimega on suht tülikas agilityrajal opereerida, eksole. Esialgu tahtsin kodunimeks panna Maia. Perekonnanõukogus laideti see plaan maha. Pärast "Kevade" väärilisi nimeotsinguid otsustasime nime Phoebe kasuks. Esialgu kirjutasin seda Fiibi, noh, nii nagu hääldatakse. Ühel hetkel avastas aga minu peaaegu täisealine pubekas kuskilt internetiavarusest, et ma koera nime niimoodi kirjutan. Sain peapesu - et teisi inimesi rumalateks pean, kõik ju teavad ,kuidas hääldatakse nime Phoebe. Õige, muidugi.
Iseloomult ja temperamendilt on Phoebe Roosist väga erinev. Krutskid on Phoebele kohe näkku kirjutatud.


Ja see on Phoebe arusaam näituseseisakust :lol:


Kuna Phoebe on endiselt alaealine, siis ametlikel võistlustel pole me käinud. Oleme olnud tunnelite võistlusel - koer nautis asja täiega.


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Piret, Roosi ja Phoebe
PostitusPostitatud: Esmaspäev Aug 31, 2009 21:05 

Liitunud: Neljapäev Aug 13, 2009 19:37
Postitusi: 243
Ehkki see lugu mulle enamjaolt tuttav, lugesin huviga ja tuleb tunnistada, et Piret on ikka üks väga sõnaosav inimene :D
Tuleks rakendada agility PR vankri ette ;)

_________________
If agility has been easy, they have called it obedience


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Piret, Roosi ja Phoebe
PostitusPostitatud: Teisipäev Sept 01, 2009 10:46 
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Aug 14, 2009 23:11
Postitusi: 143
[quote="PiretR"] Ma ei mäleta kui kaua Inga (meie treener, see kellel õnnestus osavalt jätta esialgu mulje, et koerad läbivad takistusrada ja inimene lihtsalt õitseb seal kõrval) mind moosis, et ma ennast võistlusele kirja panin.

:lol: Treener on ennast parandanud ja hämamise lõpetanud, nüüd kollitab inimesi kohe sellega, et ise tuleb ka joosta ja väga kiiresti.

Sarnaselt Tiinale on mul Pireti agilitylugu tuttav ja suuremaltjaolt oma silmaga nähtud, aga ikka oli väga nauditav lugemine. Ootan põnevusega järgmisi kirjatükke, Pööbikul (sellelsamusel Phoebel noh, kelle nime hääldust kõik teavad ;) ) on kõik alles ees ja Roosigi on ju lõpuks kenasti paranenud.

_________________
Whether you think you can or think you can't, you're right. (Henry Ford)


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Piret, Roosi ja Phoebe
PostitusPostitatud: Neljapäev Sept 03, 2009 10:43 
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Aug 13, 2009 12:11
Postitusi: 343
Asukoht: Tartu
No ma sain esimese hooga hääldatud "Fööbi", suurimad vabandused. Aga et kui puust ja punaseks, siis kumb ikkagi - Fiibi või Pööbik? :P

_________________
"It´s kind of fun to do the impossible." ~ Walt Disney


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Piret, Roosi ja Phoebe
PostitusPostitatud: Neljapäev Sept 03, 2009 15:22 
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Aug 14, 2009 14:47
Postitusi: 166
Asukoht: Tallinn


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 5 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 3 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis

Hüppa:  
cron
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Theme created StylerBB.net & kodeki
phpbb.ee 3.0.7