Agility foorum
http://agilitykoer.ee/foorum/

Fänni blogi-logi
http://agilitykoer.ee/foorum/viewtopic.php?f=21&t=42
1. leht 2-st

Autor:  essi [ Laupäev Okt 03, 2009 21:49 ]
Teema pealkiri:  Fänni blogi-logi

Tln-s täna käidud nigu nipsti... Ja -ohh-seda-rõõmu- kohtutud isegi MM-aegsete pinginaabritega - Martti Vaidla, Sveni ja tema kaasa Tiinaga! No on vahel lihtsalt nii, et õhust enesest tekib lahe klapp täiesti tundmatute tegelastega. Ja üldse - ma ei tea, kuidas ma küll nii kaua ilma Marttita olla olen osanud... (taamal Kristi südamlik naer...). Kaifisin täiega oma pinginaabreid, miks ma muidu seal esiistmel kõik need päevad olin, kus mu vaadet varjutas mulle mõistmatu japside lipp ja ega meie eneste atribuutikagi läbipaistev polnud...
Nii - Martti, ideegeneraator käis välja mõtte (ohh, neid tuleb veel), et peaks mingi kohakese tekitama, kus saaks puhuda. Nii sellest, mis siiani muljetamata kui sellest, mida teha edaspidi teisiti jne. Me mõlemad ses mõttes sarnased - elades ei lähe ringi aga kiibitsema oleme kanged, kasvõi omasuguste seas.
Kuidagi peab ju toonust ülal hoidma järgmise MM-ini ja hästi värskelt veel meeles viimane. Las võistluste jm rubriik jääb ikka konkreetse ja asjaliku info jaoks.
Ja ega ma ei pea silmas vaid seda ühte teemat. See on ikka üleskutse - lobaklubi ei pea sõna sõnalt võtma, eks ta üks teemaarenduste koht võiks olla.
Ja mida siin eht-eestlaslikult häbeneda ja lihtsalt kiibitsemas käia - võtke aga jutuots üles - kui aega ja mahti - küll kaasalööjaid ja sõna sekka ütlejaid tuleb.
Lehva, lehva minu poolt!

Autor:  Ittram [ Laupäev Okt 03, 2009 23:11 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Tervist kõik fännid...

Tegelikult otsisin ammu kohta kuhu enda emotsioonid MM-i kohta üles laadida.
Ja kohtumine täna esifänn essiga tõi kõik jälle meelde.

Kriukusuv lagi hotellitoas, isa-võileivad, hommikused ärkamised, et kõik ühekorraga agility-halli saaks, parkimise mured jne.

Üks tunneli viilutamise idee tuleviku tarvis ja palju muud.

Essi igaljuhul oled inimene kellega saab MM-ile ja luurele minna. Kuigi rahuaeg, et pole nagu midagi luurata. A see 2010MM on ainult kiviviske kaugusel niiet luurame seda.

Kristi kodulehel on juba aja countdown alanud...kiirustage seltsimehed unetud, kiirustage....

Ja siia kirjutan kindlasti mida ma MM09 nägin ja kogesin...kindlasti ka mõtted mida järgmine kord tegematta ei jäta.

Autor:  essi [ Laupäev Okt 03, 2009 23:49 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Ohh kui lahe, Ittram, sa juba kohal!
Hakkame kusagilt otsast pihta jah, tasapisi...
Lugesin sind, mälurull asus kohe kiirelt kerima ja nali tuleb peale - jah, jah isa-võileivad - mõnus ja tabav väljend - need sihukesed mõnusad, laagerdunud, võised, 10 kihti salaamit ja juustu vahel, päev otsa leitsakus võistlusväljal laagerdunud ja - oi, oi kui head- õllega ja ilma, isegi lätakatele andsin, need noored niikuinii ei tihanud ise kaasa teha...
Ja õlu - noh see oli nagu emapiima asendaja - no seal tsoonis lihtsalt ei saa ilma. Aga kirves oli küll - kohapeal 2.50 ja poes 0.50. Aga poodi minekuks pidi ju kusagilt aja leidma, mingi osa ohverdama...
Esimese hommiku küssa - aga kes küll ööbisid teie peal olevas toas - õhtul olid seal naisolevused, aga millest see rütmiline laekriuks poole ööni?? Õige vastus - sammulugejal oli näit napp, asuti korrigeerima, enne kui päev läbi saab. Ja mida teie, alumised noored, siis arvasite? ;)

Autor:  essi [ Pühapäev Okt 04, 2009 00:23 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Oot, tegelt peaks alustama ikka päris algusest - Riia lennujaamast. Siis, kui pealinlased kohale jõudsid, selgus, et neil on nii ratsionaalne piletiost, et "üülu brüüni" ehk tõlkes Uulu pisipintseri hiidkohvriga polegi nagu miskit peale hakata - netu neil pagasi kaasavõtmise varianti. No meil, tartukatel, nagu valgetel inimestel ikka, oli lisaks istekohtadele ka kohvriluba, iga nägu 1 ühik. Eks siis sai natsa vangerdatud ja olukord oligi kontrolli all. Tagasitulles samamoodi. Kuigi siis, tagasitulles, kui ma "sujuva" liigutusega selle punase hiiglase niisama kaalukontrolliks olin kaalule sikutanud ja näidik näitas 28 kg, noh siis oli mul kohe saksakeelne kaitsekõne juba välja raalitud - aga nad ei lasknudki mul seda ette kanda - no problems... ;)
Ja lennukis paigutati meid, 10 eestlast, üksteisest võimalikult kaugele... vaat saa sa siis neist lätakatest aru...

Autor:  Ittram [ Pühapäev Okt 04, 2009 00:56 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Hei!

Meie reis algas äratusega....keset õndsat ööd kuna pidime Pärnus kohtuma Uulu Pruuni (sel hetkel oli nimi veel Ede ja Snäpi) juures. Enne korjasime veel Lexi kutsika Emma pererahva Sveni ja Tiina auto peale. Pärnusse jõudsime õigeaegselt parkisime enda auto ja kolisime üle Ede mehe bussi, sinna mahtus veel Tiina ja Lill. Igaljuhul oli lusti ja rõõmuhõiskeid buss täis kuni Kristi teatas, et maha jäi võistlusraamat. Keegi muidugi ei uskunud teda ja kõik lõõpisid teades, et Kristil on iga asja jaoks nali varuks. Asja tõsidus jõudis meieni kui Ede mees hoo maha võttis ja oli nõus tagasipöörde tegema....aega nappis ja kasutusele võeti plaan B. Ehk meie hea sõber Külli (Tallinnast) leidis aega ja tahtmist ning pani võistusraamatu DHL-iga teele. Loomuliklut olin võistlusraamatu mahaunustamies süüdi mina kuna minu pagas "paar tussikuid ja sokipaar" oli nii kasin, et mul oleks pidanud olema loomulik esimene küsimus pakkimise lõpus võistlusraamatu kohta.

Kui Riia lennujaama jõudsime oli seal ilge saba, eelmine kord kui ma sinna sappa seima läksin (2008) venis see nagu tigu. Seekord läks suht nobedalt. Saime lennukis kohad viimases reas..nagu Anne Veski laulus viimne pilet viimases reas...

Münchenis trampisime läbi terve lennujaama koos teiste eestlastega (tiim Tartust) rongijaamas läksid me teed lahku. Meie kasutasime Avis teenuseid ja saime enda auto juba lennujaamas kätte.

Ronisime kõik halli autosse mis meenutas vägisi kodust autot. Ühendasime GPS-i ja sõit algas. Ma polnud elus sõitnud mööda kiirteed kus tegeliklut oleks võinud võtta väiksest Astrast kõik mis annab. Sisimas lootsin, et kui ma sõidan ca 140km/h on mu trassil veedetud ülevaim hetk, siis kui minust sõidab mööda auto sellisel kiirusel, et ma ei suuda auto marki tuvastada.

See on algus ja me olime jõudnud Müncheni lähistele...

Autor:  Sveta [ Pühapäev Okt 04, 2009 10:29 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Lõpetage! Mul tekkivad uued kortsud näol :P

Autor:  KristinaL [ Pühapäev Okt 04, 2009 13:18 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Ei-ei - Palun edasi :D Sellised kirjatükid teevad kohe tuju rõõmsamaks :)

Autor:  Tiina [ Pühapäev Okt 04, 2009 15:07 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Oi, mis toredad pajatused, kohe kahju, et peab hakkama trenni minema ja pole aega midagi omalt poolt lisada. Võistlusraamatute teemal ma rohkem enam nalja ei julge teha, peale seda kui nali ootamatult tõeks osutus..

Autor:  Ittram [ Pühapäev Okt 04, 2009 16:50 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

...mina jätkan sealt kus pooleli jäi.

Sõitsime ikka austria poole kui silmasime mingit kiviaeda kohe Kristi teadis rääkida, et see on Müncheni linnamüür. Tegelilkult oli tegemist muidugi suvalise kiviaiaga. Tagasiteel koju nägime sama aeda ja teadsime kohe, et oleme Müncheni aia taga :).

Igaljuhul oli sumin tagaistmel paisunud sedavõrd suureks, et malbehäälne GPS ei kostnud sellest üle. Jooned gps-i ekraanil ja Sveni kätega vehkimine, mingi õrn naishääl üritamas teed seletada ei aidanud. Me eksime teelt. Ühesõna sõitsime kiirteelt vales kohast maha ja pidime tegema ringi ca 12 km. Minul oli närv püsti, sest igasugune kobatsemine võõral maal tahestahtmata teeb närviliseks.
Tagpingil istuvale naiskonnale ei paistnud see muret tegevat kuna sädistamine ja säutsumine kestis edas. Alles hiljem leidsime nupu kus sai malbest naishäälest GPS-sis täsiselt kriiskav eit. PÖÖRA PAREMALE, SÕIDA ESIMENE TEELE, VÄLJU TEISELE TEELE jne algul tundus naljaks hiljem viskas üle mida sa karjud tean ju isegi.

Tagaistmel arutati, et kas on ka näha neid maantepolitseinike Semiri ja tema paarimeest. Neid me ei kohanud õnneks. Istusime mingi aja veel kiirtee ummikus ja siis sukeldusime tunnelisse mis oli peaaegu 7km pikk.

Ede tagapingilt nõudis, et tema tahab näha piiripunkti ja siis kõik lahkesti näitasi talle suvalisi poste ja kinnitasid, et nüüd oli piir ja otsigu heaga välja pass. Kui me tegliklust piiripunktist läbi sõitsime ja seda mainisime ei pööranud Ede sellel tähelepanu. Tagasiteel imestas ta kuidas jäi selline suur piiripunkt tal kahesilma vahele. Olime jõudnud austriasse.

Leidsime ka vaevata hotelli aga sissepääsu ei näinud. Juba märkasime, et ka Kalle oli kohal ja käis ümber hotelli. Ta juhatas ka sissekäiguni. Käte ja jalgade vehkides tegi Kristi selgeks kes me oleme ja mida tahame. Anti võtmed ja üks kokapoiss kes usinal sammul uksest välja astus, selgus et kokk teab teed selle õige hotellini. Ede, Kristi, Sven ja Tiina hoidsid kokapoisiga sammu mina parkisin auto. Külalistemaja INGE asus sellest kohast kus võti anti mingi 150 meetri kaugusel.

Öömaja ees seisis suur puu ja puu all maas ümmargused pruunid munad. Vaatasi, et kastanid kuid ei tegeliklut oli kõrvalaias kasvav puu hoopis kreeka pähkleid kasvatav puu ja need pähklid kõlbasid täitsa närida. Korjasin mõned taskusee ja imestasin et keegi neid ei taha. Hommikused koerajalutajad hiljem rääkisid kuidas naaber majas olev vanameed kükloobilamp peas roomas ja korjas pähklid kokku. Igavene kadedik oli...

Saime endaletoa mis oli mõõtmetelt umbes 10m2 seal oli veel voodi ja pesuruum ühesõnaga kola oli küll elamiseks ruumi nappis. Tänasin sismas kõigevägevamat, et meil oli reisikaaslaseks jack russell mitte aga bernhardiin. Pealekõige oli see tuba külm nagu kelder. Radikad külmad. Esimene mõte käis peast läbi, et nägime hotelli lähedal poodi Lidl, et ostame endale phuri. A asuterlased on nupukad venna neil ju oli maja kütmiseks jäetud vannitubadesse föönid. Panin fööni täiel jõul huugama soovitasin ka naabritele sama, pärast rääkisid veel teisedki et olid toa soojaks saanud selle väärt tööriistaga.

Õhtu käes ja nälg suur otsustasime et sööme midagi, samas majas kus võtmed jaotati oli ka see koht kus oli hommikusöök ja vajadusel ka restoran. Itaaliavälimusega umbmäärast keelt rääkiv kelner juhatas meid lauda toodi menüüd. Otsustasime, et läheme kindlapeale Kristiga ja tellisime viinisnitsli. Tiina tellis (würdig Schüssel) nimi oli midagi sellist. Kelner üritas peale tellimuste võttu viisakas oll tegi käega ringi õhus ja küsis ölöshmölösh...vaatasime üksteisele otsa ja saime aru, et kas soovite arvet kokku vehkisime kätega ja inglise keeles ütlesime, et ikka eraldi...Liivika kes oli meil õnneks kaasas ütles talle vastu ölöshmölösh mis tähendas, et me tulime nende kaunisse linna puhkama...mis teglikult oli ju vale. sõime friikaid ja viinisnitslid, Liivika nautis jäätist mille lahuitamatuks osaks olid pontsikud ja mida tuli süüa noa kahvli ja lusikaga...maitse olla hea olnd.
Tegelikult oli väsimus suur ja see voodi seal väikses toas kutsuv...ja me ie osanud arvata mis meid veel öös ees ootab :)

Autor:  essi [ Pühapäev Okt 04, 2009 19:18 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Ma täitsa naersin, kui su kirjutist lugesin Ittram - pilt kohe jooksis... - ja mina mõtlesin tookord, et - huvitav, miks te küll oma tuba ei tuuluta - kuda küll sihukeses leitsakus on võimalik olla...Aga te olite hoopis südamest pingutand..
No ma ka proovin natsa meie looga edasi minna, ma pole veel rdt jaamagi jõudnud...Ja kui me siis sinna jõudsime, Müncheni rdt jaama tähendab - no Elva linn on küll sellest tunduvalt väiksem - siis läks otsimiseks, kus on ikka see post, mille alla me Tiina ja Lille usaldame rongi ootama jätta. Mul nimelt kogemus sealt tsoonist, et ikka mitu korda peab küsima ja kui on kattuvaid vastusevariante, siis on asi õige. Ma nimelt kah tahtsin sõita ükskord mõnikümmend kilti ja küsisin - kas ikka see ja sealt jne. Jah, jah -ja kui ma vagunisse tookord sisenesin, vaatasin - huvitav, kõigil kupeedel on perek.nimed uksele kirjutatud. Aga kust nad minu nime küll teavad - keegi pole ju küsinud....ja ega mu nime polnudki ja esimene peatus oleks olnud - oli vist kusagil Sloveenias....
Nii - ja mida rdt jaamas ei leia - vot infopunkti netu, ei ühtegi i-d, ei suurt ega väikest. Ja lõpuks selgus, et see punane arvutitega nurgake keset saali, mida mina pidasin netinurgakeseks, oligi infolett.... Noh nii, Tiina sai siis lõpuks õige posti alla jäetud. Tema hiigelkohver - no aru ma ei saa, kuda kõige väiksemate koerte perenaistel on ainult hiidkohvrid (Ede omast olime õnnelikult vabanenud juba lennujaamas)...Hea küll, võtsime siis meie 5-kesi kõik pambud ja ilma eriliste sekeldusteta - noh see pole nüüd eriti märkimisväärne, et autode pesumajast otsisime seda kontorit. kust me oma suksu kätte saame...Tegelt oli kõik sealsamas, vaid ümber õige nurga. Võtmed pihku ja öeldi, et vot teie auto on x korrusel. No oli kah, aga enne tuli ta üles leida. Ilus, musta värvi, suht tutikas 20tuhhi vaid läbinud - aint pakiruum na nigel, väike lihtsalt. No eks me siis ladusime neid kotte-kohvreid ikka seda ja teistpidi - aga noh liidetavate arv ei sõltu järjekorrast...

Autor:  essi [ Pühapäev Okt 04, 2009 19:37 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Mul oli piiraja peal, nüüd katsun edasi minna. Minul kindel soov ikka kõigepealt Okt Festi aia taha sõita. Noh sinna me jõudsimegi, see sealsamas, aga vaat see navi, mis mulle väääga lahkelt kaasa pakuti, vaat see oli juba surnult sündinud - keeldus koostööst. Aga õnneks meie tublil roolikeerajal, lipsti, kohe varuvariant olemas. Ja teate, selles kõneles küll väga selge ja soliidne meeshääl ja ilma grammatikavigadeta nagu sul...ainult ta kippus jah kõike väga kordama, aga nohh sellle vaatamata õnnestus ka meil õigest teeotsast mööda põrutada, korduvalt. Bregenz vihmane, udune. Ma tegelt ei näinudki üldse sealseid mägesid - nad kas olid udus või olin mina hallis ja nii me kokku ei saanudki. Korraga - oi vaata, welshikas läheb ja noh, mis sa kostad - rihma teises otsas Tiina. Ei, tema meiega ei tule jne. Eks ta ise pajatab kuda ta lõpuks jõudis sinna, kuhu vaja. Nüüd ma saan aru, miks Kalle delikaatselt vaikis, kui ma küsisin - kuda tuba..Tal ju sama väike kui meil, aint meil koer 20x väiksem...Ja üldse oligi sedasi - koeratutel oli kõige suurem ruum ja kõige suuremad elukad olid kõige väiksemas jne. Hommikusöök. Laual oli meil kenasti silt - Gruppe Must meie vapi ja lipukujutisega...See oli ka ainus hommik, kus äratus norm ajal, muidu oli ikka kell 5 rivistus.

Autor:  Alice [ Pühapäev Okt 04, 2009 21:11 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi


Autor:  Dagris [ Pühapäev Okt 04, 2009 21:16 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi


Autor:  essi [ Pühapäev Okt 04, 2009 21:54 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Vaatamata minu nii varastele rivistustele, oli meie ekipaaz krooniline hilineja. Raudselt lõpuni. Noh mis teha, noorte värk. Aga meil olid hilinemistel veel objektiivsed tegurid kah. Nimelt oli pardainseneril igaks hommikuks erinevad kontrollpunktid, mis tuli läbida - täna keerame siit, parkla nr see ja too, homme natsa teises järjekorras. Noh mis sest, et igal hommikul lõppes see kõik ettearvatult ja loomulikult põllul parkimisega, 3 euri lugu. Ah ei, ühel hommikul tehti minu nõudmisel kiirtankimine poes, see kursimuutus oli eelnevalt kooskõlastamata....
Oot, kõigepealt oli ju meil, kaasaelajatel, neljap vaba päev. Jah, ma ei tea, mis need sammulugejad tegid ja kus käisid, aga meie sõitsime Bodensee idakallast pidi ülespoole. Kõigepealt sattusime roolikeeraja hooletuse ja navi mittekuulamise tõttu põldude vahele. Tegelt oli see päeva üks ilusamaid osi. Ma naudin viinapuid - noh oleks mäenõlvu kah tahtnud näha neid katvate viinapõldudega, aga raudselt tuleb see teine kord ja teises kohas. Ja see juhuslik isegi liigselt putitatud ja külluslik maamaja oma kunstiliste volangiliste lillepeenarde, nipsasjakeste jm-ga - lahe tegelt. No fotokas, nagu ka auto- ja minu kui auto ainurentija dokumendid - kõik olid mul ju koju jäänud. Tagasiminekuga ma nõus polnud. Eks ma lootsin, et küll paneb kuidagi keele loperdama kui olukord nõuab ja küll välja nihverdab. Jah seekord ei läinudki seda kõike vaja õnneks, aga laup läks küll ja oligi abiks. Aga see veel tuleb...Seega pildid siin albumis, noh mõni asi, kui mõnda pilti peab külili vaatama - eks see natsa omapära lisabki. http://fotoalbum.ee/photos/taiit/sets/8 ... e=1&seek=1
Jõudsime lõpuks vaiakülla(kõik ilma naela-nõelata) ehk Pfahlbautenisse, mis on väikeses linnakeses Uhldingen. Pildid albumi (vist )viimasel lehel ongi selat.

Autor:  Ittram [ Pühapäev Okt 04, 2009 23:12 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Oh öö see esimene siis. Peale selle, et voodis laiutas võistlusteks puhkav Lexi (kodus magavad koerad enda pesades). Lexi andis mõista pilguga, et voodi on tema ja me võime endale muud võimalused magamiseks leida. Niipalju veel, et see pesuruumi vent oli lärmakas ja nii et kui öösel tahtsid vetsu minna teadsid sellest kõik samas majas viibijad...Panime tuled kustus ja...kriuks kriuks kriuks ( rütmis mis koolist tuttav ti-ti-ti-ti ta taaa) muhelesime Kristiga eh noored, samas arvas kristi et keegi teeb samme noh et on sammumõõtja ja veel mingi 1000 sammu puudu. Ei ole võimalik ma mõtsin, et küll katkeb see kriuks aga ei midagi. Teiste tegemisi ei ole ilus pealt kuulata ja uni sa minust võitu.

Ärkasime lärmava äratuskella peale ja siis läks jooks lahti, kes koeraga jalutama kes pakkis võistluse asju kokku jne. Must Gruppega kohtusime söögisaalis tõesti üllatav oli lugeda silti ESTONIA Must Gruppe....Kuna ma saksa keelt ei jaga ei osanud sõnast must midagi tuletada hiljem sain teada et oleme (essi) mustas grupis :). Nagu kohane vorpisin päevajagu võileibu teha ja pakkisin need hoolega kaasa.

AH NÄE MIS UNUSTASIN!

Kogu meie fännistuff koosnes...1 lipuvarras 3m (pikim seal võistlustel :)) 1 lipp tikoloor.
Tsarodej Herlexi fännisärgid. Kõva hääl.
Seekord võtsin kaasa ka statiivi et saaks paremini filmida meistersportlaste sooritusi. Toppisime kola autosse ja põrutasime jäähalli.

Seal koerainimesed hakkasid tegelema koeraasjadega (loe: regamine, vet kontroll jne). Meie vaatasime saali üle ja kuna pool saali oli hõivatud sakslaste, austerlaste ja sveitsi fännide poolt tundus et Lutsul oli olnud õigus. Kui eesti fännid kohale jõudsid olid parimad kohad juba jagatud.
Leidsime normaalse nurga sellise kus ees polnud kedagi. Naabrid vahetusid pidevalt, algul ujusid jaapanlased meile külje alla, hiljem tekkisid itaallased, belglased ja selja taha soome fännid.
Siinkohal tänud soome esifännidele, kes nägid kuidas me Liivika ja essi kirjutaud ESTONIA silte pingialuste nätsude ja kasutatud teibiribadega pinkidele kinnitades hädas olime, hüüdis habetunud somm ESTONIALAISET OTTAKA TEIPPIÄ ehk Eestlased võtke teippi ja ulatas mulle rulli. Epp andis meile trikoloori tooriku mille me hotellivõtme abil (lennukis oleks see Emma-Tiina arvates kvalifitseerunud külmrelavana) parajaks nüsisime. Moodustasime käepärastest vahenditest endale SEKTORI.

Mu suu vajus lahti kui belglased enda varustuse lahti lõid seal olid rahvuslipud nööri küljes, ohulinti mitu kera, teibirullid, tagumikualused, klapptoolid jne.

Mnjah järgmine kord on minu varustus ka parem. Teavitasime teisigi kus me kohad kinni panime ja siis saabus essi :) võttis kotist välja enda kaamera ja statiivi :D algul ma kohmetusin kui kuulsin et ta oli saanud statiivi 100 krooni odavamalt kui mina. Tundsin, et olin tünga saanud a hiljem see tunne muutus kui essi vehkis selle statiiviga kus oli kaamera küljes ja üritas filmida. Filmida sellega kuidagi sai aga see oli selline kipakas nagu mänguasi rohkem.

Algas avatseremoonia.... ürituse eestvedaja pintsakus meeterahvas üritas mööda saali ringi joostes ja mikrofoni karjudes leida kõikide riikide fänne. Kui hüüti Estonai tegime sel hetkel ( aint 3 fänni) nii kõva kisa kui suutsime ja meid märgati. Kuna lätlastel polnd üldse fänne karjusime ka siis kui Latvia fännisektorit otsiti. Algas meeskondade sisenemine....A ja B jne tähestiku järjekorras. Kui kõlaritest hüüti ESPANJA mis kõlas nagu ESTONJA röökisime kui segased....soomlased olid seljataga pikkade nägudega....kogusime end veits ja röökisime siis uuesti kui meie omad väljakule saabusid...

Autor:  essi [ Pühapäev Okt 04, 2009 23:39 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Kuidagi venima kipub mu selle päeva lugu, prooviks kähku otsad koomale tõmmata. Pole säravat Ittrami kaua kuulnud, kellelt innustust saada, vist viga selles. Olgu - loomulikult sai käidud ka kohalike veinitootjate vabrikupoes, degusteeritud korduvalt ja kõike ja loomulikult kaasa ostetud. Seda siis õhtul sünnipäevalapse auks paugutatud ja osa kokkuostetud kraami alandlikult hommikul karbiga vaikselt meie bussi sokutatud. No ma teadsin küll, et seal pole ruumi kopika kukkumisekski...ja muidugist siis õhtul, sünnipäevalapse tungival soovil, läksid ärksamad ööklubisse. Ma ei tea, millal me sinna läksime - ja midaasja üldse minul sinna oli - , aga tean, et magama sain kell 3 ja äratus oli meil nagu ikka kell 5.
Ööklubi - külastajaid max 10, nendest 3 meie + 3 teenindavat personali. Sissepääsuks piisaks joogi ostust. Kõik loomulikult suitsetasid. Meenus kohe kellegi tark ütlus - siin on Euroopa aga meil kodus vaid euronõuded...Musa oli jura ja kogu muu kah - no mis mul sinna kohalike teismeliste sekka küll asja oli - aga noh...Mõtlesin, et laseks ehk korrigeerida diskoril repertuaari, ehk teeb miskit ergumat, igav lihtsalt ju. Mis ma ikka seal muud mõistan küsida kui teen tarka nägu ja - kas sul Tokyo hotelli on - ei; kas sul Scooterit on - jah. aga noh me ei jõudnud seda etteastet ära oodata...
Ja kui me siis hommikul halli jõudsime, oli kaugelt näha rahvuslippude ja punatriibulise ohulindiga eraldatud eestlaste tõupuhas ala. Ittrami hiilgava etteaste algus oli see... Ma ei osanud ei kaamerale ega statiivile kusagilt otsast läheneda. Noh oleks võinudki see platooniliseks ja kaugsuhteks jääda - see minu ja tehnika vaheline suhe - tulemuseks oli täielik põlvkondade konflikt - 3 linti midagist võbelevat, imepisikest liikuvat ollust..

Autor:  essi [ Esmaspäev Okt 05, 2009 05:37 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

....keegi kolistas ja ajas mu üles, või olid need hoopis poolelijäänud mõtted, mis väljapääsu poole trügivad...
Ja see piiraja kah pärsib mu mõttelendu...no olgu - selle põlvkondade konflikti peal jäi asi toppama. Noorte ja tehnika omavaheline suhe on loomulik ja loogiline, aga minu puhul - kui ma oleks osanud mõelda, mis osanud, mul polnud ju aegagi midagi mõelda...lahe seltskond, hea mula - ja ma muudkui mängin kohusetundlikku operaatorit. Ise ei tea, kustpoolt kaamerale lähenedagi, rääkimata sellest, mis pärast nende lintidega teha. Ja see kökats, odavalt saadud statiiv..Noh kui siis kodus asja urgitsedes selgus, et tuleb leida patsiga poiss jne - noh ma leidsin ta Jõgevalt - ja kui siis nägin neid oma operaatoritöö vilju - ausalt oli shokk küll...
Hea küll, oli siis juba laup. Olin oma särgindusega mööda pannud ja mul korralik ports neid veel järel ja sinna kaasa tassitud. Eelmisest korrast mul meeles, et toimus ost, müük, vahetus. Tegutsemisaega napilt - ainult need raja ülesseadmise vaheajad. Riputan siis pesu sinna taha üles - loomulikult ei mingit elevust. Käin küsin sakslastelt - nende särk mulle meeldis- et ehk vahetaks. No ei, kui siis ainult ihusooja ja aint pühap. No mul seda sooja ja läbihigistatud pesu eneselgi piisavalt.. Siis sai ühele Havai särgile küüned taha aetud (no see kahjuks uppus lõhkenud õlletopsi süül) ja japsidelt lehvikuga vahetuskaupa tehtud. Ei midagist - lasin siis samaaegselt tantsutüdrukutega oma särgitantsu lahti ja asi hakkas edenema. Isegi needsamad sakslased olid korraga hulgakesi jaol. Siis sai lastud hotellist kõik järelejäänud ka ära tuua - korraga ületas nõudlus pakkumist. Ja kui siis üks Poola piiga teatas, et ta juba 7x on käinud mult särki küsimas - no siis ulatas abikäe Tiina, otsides kusagilt veel ühe välja. Pühap isegi ilma vormiriietuseta olin ma juba tuntud ja teatud - kas sul ikka rohkem pole...

Piiraja auss jälle tööle, eks lähen magan siis edasi

Autor:  Ittram [ Esmaspäev Okt 05, 2009 23:57 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Kuna minu sihtoststarve sel võistlusel oli filmi ja karju, siis järgmine osa peale karjumist oligi see filmimine. Tegin seda täpselt nii hästi kui minu oskused ja kaamera lubas. Mingil ajahetkel karjuti kõlaritest, et professionaalne salvestuste tegemine on keelatud....õnneks meie käsikaamerad sinna profi klassi ei kuulu ja saime rahus hobi filmi edasi teha. Tegelikult on suhteliselt keeruline olla operaator kaamera taga ja ka aktiivne fänn kuna reeglina operaatori kommentaarid ja hõiked on selgesti eristatavad. Õnneks oli minu kõrval eesi, kelle hääl paaril korral minu omast üle käis ja paslik oleks paar piiksu ebatsensuursete väljendite peale panna :). Esimesed jooksud olid tegelikult kõik pees nagu ka lindilt kuulda võib. Tublid olid Kalle ja Tiina....teistel sai hinnatud jooksu täpsemalt säärejooksu. Sama mainisime ka Edele kes küsis kuidas jooks oli? Kiitisme valjukalt ta säärejooksu. Meeleolu oli ülev, fännid meie laagrist kes just shoppamas ei olnud, tegid järgi tantsuliigutusi ja harjutusi lipukestega.
Mul on kah piiraja peal see on uni...homme pajatan edasi...

Autor:  essi [ Teisipäev Okt 06, 2009 10:56 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Proovin selle arvuti piirajast mööda lipsata ja eileõhtused meenutused üles riputada:

...särgid – kõige ilusamad prantslaste, sakslaste ja tshehhide omad minu arust. Eks tekkis ka hasart – kas saan ikka kätte – noh sain jah, teistele kah. Aga kuhu ma nendega patseerima lähen – ega teagi...
Siis võeti jälle üles teema, et meie fotograafil vaja pressisektorisse saada. Natsa asjaajamist ja sinna alla klaasputkasse ta saigi. Aga kuidagi kahtlaselt kähku oli ta sealt tagasi, igatahes enne õhtut. Hapu nägu ees, silmad pahupidi. Küsin- sa juba siin, kas sa tagasi ei lähegi. Ei lähe jah, kaua ma seisan seal ja vahin seda areeni läbi selle väikse avavuse, silmad juba valutavad, mulle öeldi, et tulen siia ju puhkama. Järgmisel päeval oli tal aga juba täitsa oma nägu peas ja rõõmus loba ka tagasi.
Aga vaene Birgit nägi neid võistlusi vist ainult läbi lukuaugu – ta ju filmis kogu aeg...

Kojusõites peale tunnelit kohtusime ehtsa politseiga. Võta sa kinni, mida ta seal passis – kas Okt festilisi või tegi tavatööd laup õhtul – igatahes vinjett oli meil olemas ja seekord ka dokumendid. Mõtlesin, et peaks proovima teema arenduse enese peale võtta – katsuks ennetada igasugu küsimusi. See juhtus olema väga kiirelt dresseeritav ja mõistlik meesterahvas ja nii me koduteed jätkasime.

Õhtul otsustasin, et ootan ära, kuni mu toanaaber sealt möirgavast peltast lahkub, siis saan rahulikult suikuma jääda. Omaarust ootan ja ootan ja kui siis pea tõstsin – Liivika magas vist juba mitu tundi, minu kõrvad huugasid aga endiselt. Noh eks see oli mul üks üleväsinud vedrujänese sümptomeid.

Pühapäevane pärl – see ilusate värviliste „hularõngaste“ komplekti ostusoov. Ei, mitte mul... Eks see soov oli kõik need päevad laagerdunud ja nüüd enne lõppu oli vaja asi sipsti teoks teha. Noh ainult mõned kohvrid oleks üle parda läinud – käsitsi ja rongiga tagasisuunduva võistleja oma raudselt. Ja eriskummalise pagasi lennukisse saamine – kukepea. Kui just ise rõngahunniku keskele poleks istunud, siis meie autosse nad poleks mahtunud.. Ma niigi olin eesistujatest eraldatud kuuli ja valguskindla vaheseinaga. Pagasniku kate lihtsalt ei mahtunud mujale. Aga noh – parem aken oli mul ju vaba. Tänu nähtavuse puudumisele võisin ma vaid tajuda, et meie volksukene liikus kiirusel 190km/h. Noh ja siis - vaat kunagi sai ses saksa tsoonis oldud autos, kus näidik püsis 230-250 peal. Tegelt – ega taha küll vist enam sedasi...Nii, torm möllas natsa teeklaasis ja ost jäi ikkagi teostamata.

Pühapäeva õhtu oli siis ka esimene ja viimane võimalus heita pilk Bregenzile. Mõnus vaikne linnakene, kus hobusekoplid ja lehmakarjamaad rahulikus idüllis vaheldumisi elamutega. Ja kuna kõik teed viivad teadagi kuhu – ikka plataani alla õllet libistama, siis nii me ülejäänutega juhuslikult kokku saime. Vaat lihtsalt nii väike see linnake.

Pühapäevane uus toanaaber Lill magas jube õndsa näoga padjal oma perenaise juuksepahmakus nagu viltuvajunud papaaha.

Rdt jaamas sai külakostiks ostetud hulgi neid mõnusaid soolakringleid. Mu arust nahistasid sammulugejad neid kuni lennuväljani. Lennuväljal tundsin, et vat selle hiidõlle olen ma küll finaaliks igati ära teeninud – mine tea, kuna jälle kodune õlu peale minema hakkab. Ega polegi veel proovinud.

Lennukist ei tea ma muud, kui istusime omadega küll külg külje kõrval, aga vahet polnud – mu lõug oli ikka pidevalt rippasendis, tugev teip ehk oleks vaid päästnud.

SUUR TÄNU TEILE KÕIGILE!

Autor:  Siiri [ Teisipäev Okt 06, 2009 12:15 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

essi:
.....oma perenaise juuksepahmakus nagu viltuvajunud papaaha.

:D :D :D

irvitasin tükk aega !

Autor:  Tiina [ Teisipäev Okt 06, 2009 23:42 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

No tead, peale selliseid seiklusi ja eriti kolme päeva võistlusareenil, võib magada kasvõi nagu ära trööbatud soni, vahet pole, peaasi, et on padi ja voodi. Lille meelest see padjal magamine ilmselt oligi reisi parim osa ;)

Autor:  PiretR [ Kolmapäev Okt 07, 2009 10:21 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi


Autor:  Tiina [ Neljapäev Okt 08, 2009 10:59 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Senine praktika on näidanud, et terjeriga on parem lihtlausetega suhelda :lol:

Autor:  Tiina [ Laupäev Okt 10, 2009 22:12 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

[quote="essi"] Korraga - oi vaata, welshikas läheb ja noh, mis sa kostad - rihma teises otsas Tiina. Ei, tema meiega ei tule jne. Eks ta ise pajatab kuda ta lõpuks jõudis sinna, kuhu vaja. [quote]
Nojah, see lugu siis selline, peale 2,5 tunnist rongisõitu- pean tunnistama, et siiski ei pidanud närvid vastu ja kontrollisin veel kord suvaliselt kaasreisijalt, kas rong ikka läheb Bregenzisse , õnneks läks- oli Lill puuris pisut rahutuks muutunud ja esimese asjana otsisime mingit pargi moodi kohta ja asjatasime seal pisut, kuna hotell pidi kodulehe andmetel olema raudteejaamast umbes 300m kaugusel, ei viitsinud ma isegi mitte paberitükile kirjutatutud aadressi välja otsida, vaid pidasin endastmõistetavaks, et koeraga jalutades komistan sellele kohe-kohe otsa.
Koer sai jalutatud, aga mida ei paistnud, see oli hotell, vahepeal sai suunda täpsustatud nii möödakäijate, kui ka juhuslikult mööda sõitnud eesti keelt kõnelevalt seltskonnalt.
Suund teada ja mõnda aega ka kõnnitud, otsustasin igaks juhuks veel kontrollida, kas kõik õige, peatasin sümpaatse vanamehe ja püüdsin artikuleerida hotelli nime, papi inglise keelt ei mõistnud, aga kehakeeles tegi selgeks, et ta ei tea, kus selline hotell on, kuid sealpool, kuhu mina minna kavatsen, ei ole seda kindlasti. Ühesõnaga, papi asus vedama Lille puuri, tõmbas mu oma vihmavarju alla, sest uduvihm oli moondunud päris vihmaks ja nii asusime peaaegu käsikäes uuesti keskuse poole minema. Raudteejaama lähedal oleva hotelli respast palusin kohalikule kaardile teha kaks risti- praegune asukoht ja sihtpunkt, paraku selgus tõsiasi, et kohalik papi ei tunne lihtsalt ümbrust, olin olnud juba päris ligidal õigele kohale! Egas muud kui uuesti teele, peale mõningast vantsimist, vaid natuke enne hotelli, peatus pisike bussike eestimaise numbriga ja sees puha tuttav seltskond, nii veeresengi lõpuks hoopis bussiga sihtmärki.

Autor:  Ittram [ Pühapäev Okt 11, 2009 00:33 ]
Teema pealkiri:  Re: Fänni blogi-logi

Ma usun, et neid pajatus rajalt ja rajaäärest on nüüd küll ja veel.

Kirjutan parem sellest kuidas me käisime Dornbirni ümbrust avastamas. Hotell asus kusagil Bregenz'i linnas. Tegime paar tiiru kohalikele tänavatele peale. Pidasime targemaks kasutada paberkaarti kuna GPS-ile pead ju ütlema mida näha tahad. 5€ kaardi eest ja mõningate vaatamisväärsuste aadressid sai GPS-ile selgeks tehtud ja GPS ka meid kohale juhatas. Tegeliklut määratud punktidest 1 oli selline kus oli midagi vaadata kah. Kirik kõrge mäe otsas. Kiriku teemal pikemalt ei peatu, oli selline maaliline ja vaikne koht...ja paistis päris kaugele.

Ede palus sõita mööda teed edasi mäkke selge et tema sihiks olid kõrgemad kohad...Teed olid seal kurvilised ja tagaistmel olevad Ede, Tiina (Emma) ja Kristi kallutasid ilusti kaasa ja koos selle kallutamisega kaasnes ka vali kiljumine. Ede kiljus ilmselt survest, mis teda rõhus. Tiirutasime mööda mägist teed ikka edasi ja edasi uute tippude poole. Mobiilid tervitaside meid rõõmasalt saksamaale saabumise eest...selge oli et üle mägede me tagasi Bergenzi linna ei jõua ja sõitsime tuldud teed tagasi. Ja autos oli ikka meeleolu sama Ede kiljus survest mis teda rõhus ja teised vist niisama. Kui algul nägi Ede enda aknast vaid lautasid ja ei midagi muud, siis tagasi teel avanes tal võimalus näha teisel pool teed olevaid lautu. Meie küll oskasime vaadata lautadest kaugemale ja Sven tabas isegi mõned kenad pildid loomadest.

Pimeduse varjus jõudsime tagasi hotelli võtsime rikkaliku eine kiirnuudlitest, kiirsupist ja muust heast paremast.

Ükshetk tormas meie hotellituppa keravälk nimega Bolti (Natalja koer), kes tegi toale märkamatult peale sada tiiru ja tormas tuldud teed tagasi. See ei jäänud ainsaks korraks kui Bolti meid külastas.

Kogu eestlaste kamp pidas juba meie peal olevas toas Tiia sünnipäeva. Liitusime nendega Ede ostis veel magusa piruka-tordi (magus taignamass kaunistatud mandlilaastuga). Sain Essi käest õllelonksu, mis maitses nagu oleks männiokkaid närinud ja õlut peale rüübanud. Essi teatas korduvalt et tegu on käbiõllega mille nimi mulle kuidagi meelde ei jäänud.

Essi igaljuhul tänud selle kogemuse eest :)

Kõik rääkisid läbisegi enda päevakogemusi. Tehti plaane ka järgmiseks päevaks. Tegelikult oli meil (Tiina-Emma, Sven ja mina) plaan sõita Stuttgarti lähedale shoppama. Õnneks saime aru, et 5 tundi autos istuda ei ole kuigi arukas ja see sõit jäi ära. Istusime järgmine päev arukalt need 5 tundi agilityhallis ja nägime dejavu'na üht ja sama koera (borderid on suht sarnased) jooksmas. Koerajuhid vahetusid ja seda sain aru tänu erinevat värvi vormidele :D.

1. leht 2-st Kõik kellaajad on UTC + 3 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/