Ma algul ei mõelnud sellest kirjutada, aga kannatanud koera perenaine praegu väga mures...
Nii stardi nii finiš tsoonis tuleb olla väga tähelepanelik ja ettevaatlik. Jälgi, kui finiš ja start on samas kohas, ära mine stardile enne seda, kui eelmine paar läheb sellest tsoonist välja. Jälgi, kus sinu koer on ja mida teeb, kuni eelmine võistluspaar sinust mööda jookseb/läheb. Tihti on nii, et peale finiši koerajuht kiidab oma koera lõbusalt välja joostes ja ei näe, kedagi, kes seal stardima juba valmistub. Ja kui sa juba mõtetes oled ainult rajal ja oma koera ei jälgi, siis võib juhtuda, nagu Tartu tunnelite võistlustel juhtus. Läti pisike krants Tika peale enda jooksu sai pureda. Ok, koerake nagu jäi terveks, kuigi väike haav oli ka... Trennides järgmisel nädalal oli lõbus, nagu tavaliselt, seni kui ei jõudnud jälle võistlema Pärnu 26. juunil... Paljud meist on näinud seda koera Pärnus 8. mail ja Tartus tunnelite võistlustel... Koer oli lõbus ja kiire. Ja nüüd nägime ka 26. juunil Pärnus...
Vahe oli suur. Koer vaevalt sammudes läbis rada
Koer kardab võistlusolukorda... Ja kas koera närvisüsteem on piisavalt tugev, et taastuda? Ei tea. Kas koera agility võistluskarjaar on läbi? Loodan, et ei ole ja lihtsalt perenaine liiga vara läks koeraga jälle võistlema. Usun, et saab oma treenerilt häid soovitusi.
Saan aru, et see oli ühest küljes lihtsalt õnnetus, aga see ju toimus stardi tsoonis... Ei tahaks ise oma koeraga sela olla sellel hetkel...
Ehk siis , oleme kõik tähelepanelikud ja ettevaatlikud. Ausalt ma ei kujuta ette, et ma finišeerides oskaksin korralikult ringi vaadata. Aga tean inimest kes oskab ja väga osavalt püüab oma koera peale finiši, et ta ei jookseks kedagi kinni püüdma
Ehk siiski on kõik võimalik. Ja me kõik teame oma koerte omadusi.
Ma ei süüdista kedagi. Lihtsalt hoiatan, mis võib juhtuda. Mul isegi Kendži oli valmis naksata finišeeriva koera, kuna tahtis ise rajale. Ma sellest teadsin ja hoidsin.