Viimati külastasid: Tänane kuupäev Kolmapäev Juun 03, 2020 01:04


Kõik kellaajad on UTC + 3 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 46 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 14:28 

Liitunud: Laupäev Juun 19, 2010 15:53
Postitusi: 20
Asukoht: Pärnu
Ei taha kellelgi suhtes ebaviisakas olla aga ma usun aastakümneid teenistuskoeri koolitanud ja kasvatanud inimesi kes koolitavad oma ringspordi koeri klikkermeetodil ning ütlevad, et 100% positiivsesse koolitusse uskujad omavad vähe kogemusi või tegelevad vaid konkreetset tüüpi koertega. Ma arvan, et agilityplats ei ole erand kogu muu maailma ja alade hulgas ning ka seal võib juhtuda, et koer lihtsalt näitab näppu ja valib mitte kuuletumise. Küll aga usun ma ka et rada joostes tehtud vead ei ole vähemalt enamasti koera vaid koerijuhi vead. Ja ajaks mil jõutakse platsilt ja isegi platsi äärest ära ei ole ühel või teisel juhul enam korrigeerimisest kasu. See on juba enda frustratsiooni välja elamine. Kahjuks tuleb tunnistada et been there, done that (mitte küll peale eksamit/võistlust vaid trenni, otse platsil ning mitte nii... värvikalt nagu siin teemas arutluse all olevas juhtumis aga olenemata sellest koera suhtes ebaausalt) ja on ikka kole häbi küll... Ehk annab koer andeks ja muu maailm ka kui inimene ennast parandab ja oma emotsioonid rihma otsa paneb.

_________________
If you´r not having fun, you´r not doing it right


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 14:55 

Liitunud: Neljapäev Aug 13, 2009 19:37
Postitusi: 243
Tsiteeri:
Agressiivse koera mahasurumine või muidu maadlemine on äraütlemata loll ja ohtlik tegevus. Rääkimata sellest, et see suurendab agressiivsust (tehtud isegi katseid). Kaklemispotentsiaaliga või inimeste suhtes reserveeritud koera omanik saab võtta kasutusele ainult preventiivsed meetmed. Lühikesed rihmad ja koerapuurid ei ole poest otsa lõppenud. Planeerige oma tegevust, kasutage oma ajukest, organiseerige oma ümbrus selliseks, et keegi ei saaks kannatada!

Paraku oman isegi üksjagu isiklikke kogemusi koeraga, kes kõiges liikuvas saaki näeb. Tuleb tõdeda, et mahasurumisest tõesti abi pole. Hea oli lugeda, et keegi seda ka teaduslikult tõestanud on.
Mis aga aitab sellises olukorras- koerajuhi silmad ees ja taga, vajadusel abimeeskonna kasutamine, eelkõige koera kehakeele jälgimine, õigel ajal koera tähelepanu endale tõmbamine, kasvõi näiteks istu käsuga- need on praktikas end tõestanud meetmed.

_________________
If agility has been easy, they have called it obedience


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 14:58 
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Aug 13, 2009 18:00
Postitusi: 40
Asukoht: Tartu
Küll lubasin mitte enam jahuda, aga ...

Snowblind kirjutas:
... võib juhtuda, et koer lihtsalt näitab näppu ja valib mitte kuuletumise.


Mul on ikka hea meel kui keegi ikka ja jälle huumori poole eest hoolitseb, aga panen siiski peale oma vana grammofoniplaadi: koer/muu koduloom ei ole inimeste kategooriates eetiline / süüdiv misiganes. Ei ole, ei saa kuidagi olla - midagi ei ole teha. Loomad on oportunistid, nad teevad seda, mis hetkel ära tasub või mis tagab edukama ellujäämise. Seda, et treenimine, võislemine või viisakas käituminne vmi. "ära tasuks" - selle korraldamise eest vastutab kodulooma omanik. Midagi ei ole teha, loodusseaduste vastu ei saa.

Kui kellelegi tundub, et tema lemmikloom "külmalt kalkuleerides oma omanikule siga keerab" - otsige abi :).

_________________
What you click is what you get!


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 15:49 
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Aug 24, 2009 14:53
Postitusi: 160
Asukoht: Tallinn
Lea kirjutas:
Küll lubasin mitte enam jahuda, aga ...

Snowblind kirjutas:
... võib juhtuda, et koer lihtsalt näitab näppu ja valib mitte kuuletumise.


Mul on ikka hea meel kui keegi ikka ja jälle huumori poole eest hoolitseb, aga panen siiski peale oma vana grammofoniplaadi: koer/muu koduloom ei ole inimeste kategooriates eetiline / süüdiv misiganes.


Olen siis järgmine kes huumori eest hoolitseb. Ei oma väga pikajalisi kogemusi koerte kasvatamises ja nende koolitamises, aga mulle tundub küll, et koerad (vähemalt minu omad) on suutelised "näppu" näitama, eriti osav on minu arust Queeny selles osas ja temas näen ma väga palju inimlikke omadusi samuti. Võib olla on see tõu eripära või siis tõesti pean minema ise abi järgi. Olen justkui kusagilt lugenud ka, et Weimaraner arvab, et on inimene.

Kevadel seminaril ka rääkisin sellest: Kui mul on olnud tunne enne võistlusstarti, et koer on valmis "ära lendama", olen ka kasutanud häälestamist. Nt jahitarvis õpetatud "lama" käsklus, mis ideaalis peaks olema sama, mis pommikoera käsklus, st elu ja surma küsimus. See peaks siis koera natuke maa peale tagasi tooma. Kahjuks ma ei tea kas sellel häälestamisel ka mõju on olnud, sest ei tea võrrelda kuidas oleks ilma selleta läinud.

Samuti häälestan või õigemini koer häälestub ise võistluseks kui teeme teatud kindlaid rutiine. Koer keerab ennast (minule) meeldivalt üles. Soovin alati, et koer on natuke hull enne starti. Eks see üks õhuke piir on kus koer on veel juhitav/kuuletuv ja see kui ta "ära lendab".

Keegi eelnevas postituses pidas ka "kõva häält" liiga karmiks. Olen kasutanud võistlusplatsil koera korralekutsumiseks väga kõva häält. Eesmärk siis öelda koerale, et võistlused on samasugused sooritused nagu trennis, kus tuleb juhile kuuletuda ja mitte lollitada. Pärast siis oli pealtvaatajatelt kuulda, et see oli küll kole kui koera peale karjutakse. Kuidas siis koera korrale kutsuda?

Võistlussituatsioonis ja pärast seda koera aktiivne karistamine või isegi preemia ära jätmine annab kohe kiirelt tunda, seetõttu sai Queeny alati preemia ka siis, kui ma arvasin, et põhisüü (nüüd tuleb jälle huumor ja kriititika, et koer pole kunagi süüdi) koeral oli, sest "lukustas" näiteks vale takistuse ja ei jälginud koerajuhti.

Lisaks hirmule ja agressioonile võib koer rünnata ka midagi kaitstes, näiteks oma preemiat. Oodaku alt see koer kes peaks tahtma Queeny võistlusjärgset preemiat ohustada. Samuti mulle tundub, et võistlusteks "üles keeratud" koer on palju kergemini plahvatusohtlik ja võib põhjustada rünnaku kui keegi talle ebameeldivalt ette jääb. Kui koerte madin peaks enne starti toimuma, siis võib see oluliselt mõjutada võistlustulemust. Ehk jah nagu Kristina kirjutas, olge stardis ja finisis ja tegelikult kogu võistluste ajal oma koertega tähelepanelikud, et juba eos kõik sellised võimalused, et koerad saaks kiskuma minna, likvideerida.


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 16:08 

Liitunud: Teisipäev Apr 27, 2010 23:58
Postitusi: 93
Mina mõtiskleks lihtsalt karistamise üle, kuna erinevatest koolitusvõtetest ja eriti veel teenistuskoerte koolitamisest tean ma väga vähe . Ma ei usu, et keegi ometigi väidaks nagu oleks peale ebaõnnestunud sooritust hiljem kusagil koera peal füüsiliselt oma pettumuse väljaelamine kuidagi koolitusmeetodina käsitletav, olgu tegemist ükskõik kui karmikoelise teenistuskoera treenimisega kasvõi IPO MMiks?
Minu meelest on 98% juhtudest see nö karistus vaid inimese enda viha ja emotsioonide maandamine ja inimese enda rahustamiseks tehtud tegevus . On kõrvalt nähtud küll neid, kes oma teisi neljajalgseid mittesallivat koera iga kord raputavad ja maha suruvad ja röögivad ja siis on ise väga rahul sellega kuidas koera õige asja eest vajaliku karmusega karistatakse. No arvake ära, mis järgmisel korral toimub- koer käitub loomusunniliselt täpselt samamoodi ja inimene vaid tugevdab oma nö karistusvõtteid. Et kes see siin see loll siis nüüd on? Koer, kes käitub kaasasündinud instinkti ajel või inimene, kes oma ajuehituse tõttu peaks olema võimeline õppima ja tegema järeldusi , et lõplikult mõjuv karistus ei ole mitte koera surnuks raputamine vaid tasuks äkki hoopis ennetavaid meetmeid kasutada ja vältida konfliktiolukorra tekkimist. Ja väga edukalt kasutavad ennetavaid meetmeid mitmed meie agilitysportlased ning enamus ei aimakski, et tegelikult toimub pidev olukorra kontroll ja võimaliku jama ennetamine. Järelikult saab ka nii. Ja ma ei välista siinkohal, et õige karistamisega on võimalik ka instinktikäitumist väga edukalt alla suruda, aga keskmine koeraomanik ei oska seda mitte teha ja asi muutub väga kergelt koera väärkohtlemiseks.
Oman ka isiklikke kogemusi väga domineeriva emase landseeri ühiskonnakõlbulikuks kasvatamisega, kuid ma suudan täiesti ausalt tunnistada, et koera mahasurumine on inimese küündimatuse ja jõu näitamine olukorras, kus ta ei oska midagi muud teha, sest on valida, kas hüppad röökides koerale selga või vaatad pealt, kuidas koer oma territooriumile tunginud võõra koera ära sööb. Seda ei maksa nimetada karistuseks, pigem on see hädaabinõu, kuna muud ei oska teha. Sest karistus on see, millest õpitakse ja koer Ei SUUDA õppida oma tugevaid instinkte alla suruma.
Eespool küsiti, kuidas pealtvaataja vahet teeb, kas on karistamine või juba väärkohtlemine. Seda, et mingid asjatundjad koera kontaktile tagasi viskavad, ei oska kommenteerida. See, et koer pannakse ülehüpatud kontaktpinda uuesti tegema pole ju midagi taunitavat. Ei saa aru, kas selle kontaktile viskamise all peetakse silmas väikesekasvulise koera kaenlast kontaktile viskamist või mida?
Aga eks meiegi konnatiigi sportlased peame mõtlema, et kui me kusagil suurel rahvusvahelisel võistlusel koera kõrvu-või sabapidi starti sätiks või kaenlast rajale viskaks, võib meid oodata disklahv. Sest kohtunik võib oletada,et tegelikult me nt preventiivselt näpistame oma koera küljest v teeme talle muul viisil haiget tegeledes mingi ennetava hoiatusega stiilis `´ära unusta, et minu käes on võim ja kui sa kurat nüüd sigatsed, siis sa pärast alles saad“.. Eestis moodustame publiku ja ka korraldustiimi enamuses me agility harrastajad ise, aga kusagil suurel võistlusel huvitab korraldajaid ilmselt ka see , mis mulje spordialast jääb tavalisele pealtvaatajale..hea näide keskmisest pealtvaatajast on tuua omaenda vanema sugulase põhjal, kes sattus agilityvõistlusel nägema, kuidas üks agilitysportlane stardis oma kergejalgset maksikoera suht turja-ja seljakarvadest tõstest paika sättis. Antud koera puhul ei paistnud see minule kuidagi väärkohtlemisena, pigem oli aru saada, et inimene rahustab ülekeemisele kalduvat looma. Aga, mis te arvate, mida nägi tavaline pealtvaataja? Kuulen siiamaani kuidas ta minu koeri haletseb enne trenni v või võistlusele minekut, sest tema ju nägi ja teab nüüd, kuidas „sportlased“ oma loomi kohtlevad ja vaene kutsu ja nii ei tohi, koertele ei saa ju selline asi meeldida jne jne..

Natuke huunorinurgakesse: mina vajan ka ilmselt asjatundja abi, sest mina kipun ka tihti oma koeri inimlikustama:D Õnneks siiski positiivses võtmes, s.t. ma ei mõtle, et küll nad nüüd meelega sigatsevad ja täpselt aru saavad, mis pättust nad teevad, vaid pigem sedapidi, et tihtipeale on nad nii targad ja mõtlikud, et mulle tundub, justkui saaks nad täpselt aru kõigest, mida ma räägin ja siis me vastastikku vestleme...


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 16:10 
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Aug 14, 2009 23:11
Postitusi: 143
[
Kalle kirjutas:
Ei oma väga pikajalisi kogemusi koerte kasvatamises ja nende koolitamises, aga mulle tundub küll, et koerad (vähemalt minu omad) on suutelised "näppu" näitama, eriti osav on minu arust Queeny selles osas ja temas näen ma väga palju inimlikke omadusi samuti. Võib olla on see tõu eripära või siis tõesti pean minema ise abi järgi. Olen justkui kusagilt lugenud ka, et Weimaraner arvab, et on inimene.

Eks Lea hoolitseb jälle huumorinurga eest...

Kalle kirjutas:
Võistlussituatsioonis ja pärast seda koera aktiivne karistamine või isegi preemia ära jätmine annab kohe kiirelt tunda, seetõttu sai Queeny alati preemia ka siis, kui ma arvasin, et põhisüü (nüüd tuleb jälle huumor ja kriititika, et koer pole kunagi süüdi) koeral oli, sest "lukustas" näiteks vale takistuse ja ei jälginud koerajuhti.

Ma võtan kriitikaosa enda peale siis;) , ehk siis "koer ei eksi kunagi" rubriigist:
Vaidlen vastu, kui koer lukustas end valele tõkkele, siis jäid õigeaegse info andmisega hiljaks ja miski sinu juhtimises eelnevalt andis talle loa võtta suund valele takistusele.

_________________
Whether you think you can or think you can't, you're right. (Henry Ford)


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 16:45 
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Aug 14, 2009 00:15
Postitusi: 5
Asukoht: Tallinn
Tsiteeri:
Koer, kes käitub kaasasündinud instinkti ajel või inimene, kes oma ajuehituse tõttu peaks olema võimeline õppima ja tegema järeldusi , et lõplikult mõjuv karistus ei ole mitte koera surnuks raputamine vaid tasuks äkki hoopis ennetavaid meetmeid kasutada ja vältida konfliktiolukorra tekkimist.

Oman ka isiklikke kogemusi väga domineeriva emase landseeri ühiskonnakõlbulikuks kasvatamisega, kuid ma suudan täiesti ausalt tunnistada, et koera mahasurumine on inimese küündimatuse ja jõu näitamine olukorras, kus ta ei oska midagi muud teha, sest on valida, kas hüppad röökides koerale selga või vaatad pealt, kuidas koer oma territooriumile tunginud võõra koera ära sööb. Seda ei maksa nimetada karistuseks, pigem on see hädaabinõu, kuna muud ei oska teha. Sest karistus on see, millest õpitakse ja koer Ei SUUDA õppida oma tugevaid instinkte alla suruma.

:OT: Sry, et teemat risustan, aga mina paluksin küll täiesti siiralt häid näpunäiteid domineeriva koera kasvatamisel!
Kui koer ei suuda õppida tugevaid instinkte alla suruma ja paraku ei ole elus alati 100% võimalik kõiki situatsioone ette näha ega ennetada, siis mismoodi see ühiskonnakõlbulikuks kasvatamine käib? :?
Mõtlen just seda, et kui ennetada ei olnud võimalik ja ohtlik olukord (nt ründab teist koera) on juba käes/kohe saabumas, siis mismoodi ründav koer kuuletuma saada? Või mismoodi üldse karistada sellises situatsioonis? Kuidas karistada nii, et koer õpiks, et järgmine kord enam nii ei käitu?
Eeldusel, et koer on domineeriv kivipea, kes taastub kõigest ebameeldivast ruttu, läheb läbi tulest ja veest, valu eriti ei tunne - füüsiline karistus mõjuks ilmselt ainult siis, kui päris telliskiviga vastu pead peksta, muidu on see nagu hane selga vesi jne (head naermist Lea). ;)
Või ei saagi ja juhul, kui ennetada ei õnnestunud, siis ainuke variant ongi lihtsalt kaklust lahutada? :evil:

_________________
If it can't work cattle, it's just a dog!


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 16:50 
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Aug 13, 2009 12:11
Postitusi: 343
Asukoht: Tartu
Tänud Lea, et oled asjad ilusti lahti seletanud, et kuidas kõik teaduslikult põhjendatud on.

Jube raske on muidugi sellest inimlikustamisest lahti saada ja emotsioonidest samuti.

Natuke jäi mul aga ikkagi veel segaseks. Kui positiivne karistamine (kuri hääl, füüsiline sekkumine jne) on tegevus, mida tuleb vaid paar korda looma eluaja jooksul teha, et käitumine väheneks, ja ülejäänu läheb juba väärkohtlemiseks, siis... Mina tunnistan siinkohal küll ausalt, et sellisel juhul olen omi koeri ikka küll ja küll väärkohelnud ja väärkohtlen tõenäoliselt ka edaspidi.

Teema pealkiri on agility eetika ja väärkohtlemine... Tahaks ikka nii võistlus- kui trenniplatsil võimalikult eetiliselt käituda, aga kui ei tea, mis on eetiline ja mis mitte, siis peaks igaks juhuks juba ette ära vabandama.

Loomakaitseseadusest pole ka suurt tolku, see ütleb järgmist:
Tsiteeri:
Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.

Ega see lubamatu teo tegemine kindlasti mitte eetline pole. Aga kuidas hinnata, kas koerale on vaimseid kannatusi põhjustatud või mitte. Isegi valu kohta on raske öelda, mida koer tunneb.

_________________
"It´s kind of fun to do the impossible." ~ Walt Disney


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 16:51 
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Aug 14, 2009 23:11
Postitusi: 143
Maarja kirjutas:
Mina mõtiskleks lihtsalt karistamise üle, kuna erinevatest koolitusvõtetest ja eriti veel teenistuskoerte koolitamisest tean ma väga vähe . Ma ei usu, et keegi ometigi väidaks nagu oleks peale ebaõnnestunud sooritust hiljem kusagil koera peal füüsiliselt oma pettumuse väljaelamine kuidagi koolitusmeetodina käsitletav, olgu tegemist ükskõik kui karmikoelise teenistuskoera treenimisega kasvõi IPO MMiks?

Ei, muidugi mitte. Lihtsalt ma sügavalt mõtisklesin selle üle, kas agilitys ja võistlusrajalt väljaspool on võimalik kõike koeraga ettetulevat 100% positiivselt ja leebelt lahendada.

Mulle tundub, et väitluse käigus, mis on põhjendatud karistus ja mis vägivald koera kallal, on suht tähelepanuta jäänud oluline aspekt. Nimelt see, et teema põhjustanud isik tunnistas oma viga ja palus abi. Lea ja Alice vastasid talle kenasti ja tegelikult kirjutasin ka mina, aga Elioni traadita internet saatis mu postituse kuu peale ja uut ei jaksanud sel hetkel kirjutada.

Minu arvates on fakt, et inimene avalikult oma viga tunnistab ja abi palub, väga suur samm edasi. Ja Liinale vastanute kirjutistest oli minu heameel leida kinnitust oma uskumusele, et agilityrahvas on endiselt üks tore, positiivne ja mõistlik rahvas. Nagu Alice kirjutas ja nagu teisedki on tunnistanud, on mitmedki ju kunagi ülekohtuselt oma neljajalgse sõbra kallal emotsioone välja elanud, lihtsalt neil on vedanud, et sellest pole tekkinud avalikku arutelu.
Seega loodan ma, kui Liina oma probleemidest üle saab ja uuesti võistlusele tuleb, et seesama mõistlik ja positiivne agilityrahvas püüab teda igapidi toetada.
Mina isiklikult hoian neile kõvasti pöialt.

_________________
Whether you think you can or think you can't, you're right. (Henry Ford)


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 17:13 
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Aug 24, 2009 14:53
Postitusi: 160
Asukoht: Tallinn
Kalle kirjutas:
Võistlussituatsioonis ja pärast seda koera aktiivne karistamine või isegi preemia ära jätmine annab kohe kiirelt tunda, seetõttu sai Queeny alati preemia ka siis, kui ma arvasin, et põhisüü (nüüd tuleb jälle huumor ja kriititika, et koer pole kunagi süüdi) koeral oli, sest "lukustas" näiteks vale takistuse ja ei jälginud koerajuhti.

Ma võtan kriitikaosa enda peale siis;) , ehk siis "koer ei eksi kunagi" rubriigist:
Vaidlen vastu, kui koer lukustas end valele tõkkele, siis jäid õigeaegse info andmisega hiljaks ja miski sinu juhtimises eelnevalt andis talle loa võtta suund valele takistusele.[/quote]

Jah, minul tuli viga sisse lahenduse planeerimisel, sest ei osanud näha võimalikku disklahvi kohta, sest tundus ohutu olema. Ehk 95% juhtudel oleks koer selle ära teinud, aga sel korral, siis miski mõjutas niipalju, et koer vale tõkke lukustas. Ikkagi ülten ma sel puhul, et koer oli süüdi, et ise mõtlema kippus.
Video analüüs näitas, et selle konkreetse lahenduse (oleks pidanud teisiti lahendama) juhtimisel ma juhtimiviga ei teinud. Olen mitmeid teiste sooritusi samuti näinud, kus juhil otsest juhtimisviga ei ole, koer ise mõtleb omale raja.


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 17:25 

Liitunud: Teisipäev Apr 27, 2010 23:58
Postitusi: 93
Ilmselt väljendasin ennast valesti. Oma postitusega pidasin silmas seda, et nagu ütles ka Lea, peaks karistus juba "by definition" olema selline asi, millest ka koheselt midagi õpitakse. Et kui ma oma koera sada korda "karistan", ehk siis niisama klobin ja koer igal järgneval korral täpselt samamoodi käitub, siis järelikult tegelen ma miski muu jamaga, mitte efektiivse karistamisega. Mida teha koeraga, kellele ka "telliskiviga pähe tagumine" suva on, peale ennetamise ja igal võimaliku juhul omaniku küljes hoidmise, seda ma tõesti ei tea. Ja ma pole ka väitnud, et olen kedagi ühiskonnakõlbulikuks kasvatanud, vaid ütlesin ,et osalesin selles protsessis jõu- ja ilunumbritega ja seega olen ka üsna selgelt aru saanud ,et kui inimene väidab peale kümnendat korda koera füüsilist nüpeldamist, et tema nüüd kasvatab ja karistab koera, siis ajab ta jama ja see tegevus on täiesti silmnähtavalt tulutu ja tegemist on juba väärkohtlemisega. Inimesed käivad selle "karistuse" definitsiooniga liiga vabalt ja jupijumalalikult ümber, küsimata endalt, kas ma nüüd tõesti ausalt kasvatan oma koera ja ta sellest midagi õpib või ma klohmin teda niisama oma enesetunde parandamiseks.

Ja tõesti vabandan Liina ees, kes loodetavasti ei loe nüüd igast järgnevast teemapüstitusest välja viiteid endale, sest teema, mis sai algatatud murest ühe toreda koera pärast, on üsna laiali driftinud...kuid minu jaoks näiteks on väga huvitav lugeda inimeste arvamusi ja väiteid ja eks selleks ju foorum ongi.


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 17:54 
Jättes kõrvale juhtumi, millest teema alguse sai, on arutelu ikkagi väga huvitav. Eriti see, kuidas keegi karistust tõlgendab. Jah, karistus järgneb koheselt soovimatule käitumisele, aga on üks probleem - kui karistus ei järgne igas olukorras, õpib koer kiiresti, et kodus ei tohi, aga võistlustel on "lollitamine" (olgu see teise koera ründamine või ka ainult urisemine) lubatud. Näide näituseringi kõrvalt. Ringi äärde oli üles rivistatud 14 isast suurt tõugu koera, üks neist tegi lühikese rihma otsas kiire sööstu enda ees seisva koera poole, omanik tõstis ühe käega kaelarihmast hoides koera tagajalgadele ja andis rihmaga vopsu rindmiku pihta. Kõik see toimus maksimaalselt 2sek jooksul, aga huvitav oli ringi ääres seisjate reaktsioon - näitusel ei tohi, kohtunik näeb ja annab disklahvi. Ometi töötas karistus õigesti, see konkreetne koer käitus ringis rahulikult, kuigi ülejäänud "uhked isased" urisesid ja jorisesid, samal ajal kui händlerid neid paitasid ja patsutasid. Ma ei taha sellega öelda, et kõik peaksid hakkama oma koeri võistlustel nahutama, vaid seda, et kui omanik on pannud paika reeglid (näiteks teisi koeri ei rünnata), tuleb neid järgida igal pool. Huvitav oleks teada, kuidas negatiivse karistuse pooldajad (eemaldame midagi positiivset) antud olukorras käitunud oleksid - pannud puuri valesti käinud koera või hoopis kõik ülejäänud, kelle suhtes koer valesti käituda tahtis?
Inga kirjutas:
...ning teiseks olin ma enne teda õpetama hakates õnneks jõudnud oma teadmistes sinnamaale, et "ei" ei õpeta koerale midagi

Mitte ükski käsklus ei õpeta koerale midagi, aga käskluse seostamine mingi tegevusega viib eesmärgile. Antud juhul minu koeral näiteks soovimatu käitumise lõpetamiseni, seega kasutatav ka agility-platsil, kui koer nn "üle keeb". See ei tähenda veel, et positiivset käitumist vähem väärtustaks.


Üles
  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 18:10 
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Aug 14, 2009 23:11
Postitusi: 143
Guest kirjutas:
Inga kirjutas:
...ning teiseks olin ma enne teda õpetama hakates õnneks jõudnud oma teadmistes sinnamaale, et "ei" ei õpeta koerale midagi

Mitte ükski käsklus ei õpeta koerale midagi, aga käskluse seostamine mingi tegevusega viib eesmärgile. Antud juhul minu koeral näiteks soovimatu käitumise lõpetamiseni, seega kasutatav ka agility-platsil, kui koer nn "üle keeb". See ei tähenda veel, et positiivset käitumist vähem väärtustaks.


Pidasin silmas, et agility tõkete ja juhtimise õpetamisel ei anna "ei" kasutamine midagi. Pigem näitab õpetaja küündimatust. Igapäevaelus teab Tuutugi keeldu "ei!", talle on seda vaja küll väga vaikselt öelda.
Aga nagu ma viitasin, koerad on erinevad. Noorkoer Sohvi tõttu soetasin ma endale lausa sidrunirihma, et talle selgitatada, et "ei" tõepoolest midagi tähendab ;) Ja temaga oli see eluliselt oluline käsklus ning talle selle selgeks õpetamine hädavajalik.

_________________
Whether you think you can or think you can't, you're right. (Henry Ford)


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 18:28 

Liitunud: Neljapäev Nov 05, 2009 00:46
Postitusi: 15
Kuna ise kohal ei olnud ja midagi ei tea, siis seda ei kommenteeri. Järgnev teemaarendus on huvitav.
Kasutasin oma tervuplika Rica peal noorena rajal ülekeemise tõttu negatiivset karistust - ehk et rada jäi katki. Samas kui ta rajal ülekeemise tõttu mulle hambad sisse lõi, siis järgnes sellele absoluutselt postiivne füüsiline "karistus". Tõsi, 2 juhtumit vist oligi, need ei sattunud ka ilmarahva silma alla.
Samas noorena tal oli komme "teiste koertega mitte läbi saada", praegugi on, aga ta väljendab seda teisiti kui ründamisüritusena. Olen ennast halvasti tundnud seda käitumist võistlusplatsi ääres korrigeerides, teades, kuidas osa rahvast võiks reageerida, aga tegemata ka ei jätnud, sest muidu on eelnev mahavisatud vaev.
Praeguseni pole Rica kaklusi alustanud ning talub kenasti teiste koertega vajadusel ka külg-külje kõrval olemist, sest mina ütlen nii ja need on meie reeglid. Kui kipub olukorrast välja minema (humoorikalt siis "unustama ennast"), siis piisab tavaliselt köhatusest ja kõik on korras.
Samas on meil mängulaadne tegevus, mis ka võiks kõrvaltvaatajale "jama" või "väärkohtlemise" alla kirja minna - nimelt selline näpistamise-sikutamise mäng, millega saab tal kiiresti mängulise tuju ja pisut "keemist".
Mul on eredalt meeles halvustavad pilgud, kui ma oma vana-inglise lambakoeraga enne SK võistlust "vestlesin ja sügavalt silma vaatasin", aga ma tegin seda, oh õudust, habemest kinni hoides.
Aga Eesti Meistrivõistlustel meid aitas käsklsu "ei" viimasel tõkkel, mille ta oleks valepidi hüpanud. Saime küll tõrke, aga jäime disklahvita :)


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 19:11 
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev Okt 18, 2009 15:49
Postitusi: 15
Asukoht: Tallinn
Tsiteeri:
5. Alati saab keskkonda nii korraldada, et koer kriitilisel hetkel ei olegi käepärast. Näiteks paluda heal sõbral raja finishis või trennis harjutuse lõpus koer vastu võtta, rihmastada ja kõrva tagant sügada.


Mina tahan seda mõtet toetada kuna olen oma kogemusest täheldanud sama asja. Koera peale vihastades on tõesti parim sel hetkel koeraga mitte suhelda. Eriti kui inimene ongi selline, kellel kipub kergesti närv püsti minema. Koer saab aru kui inimene närvis on ja võib lukku minna või siis midagi veel jaburamat teha kui see, mille peale vihastatud sai. Kui ma koera peale vihastan, püüan võimalusel eemal maha rahuneda. See on kasulik kasvõi juba selleks, et koer omanikku närveldamas ei näeks ja ära ei kiiluks (ära kiilunud koeraga joosta ju ei saa). Kui rahunenult koera juurde tagasi minna, teeb ta veel teraapiat ka (ehk siis rõõmustab ja rõõmus koer teeb tuju heaks). Ühesõnaga, mina arvan ka, et inimene, kes on kergelt ärrituv, saab koertega tegeleda kui ta suudab endale selgeks teha, millises situatsioonis ta üle keeb ja siis vastavalt sellele väldib situatsiooni, kus ta on närvitsedes koos koeraga. Nagu koerte puhul.. Kui inimesel on kaklushimuline koer, siis ta väldib olukordi, kus koer saab kakelda. Inimene saab ise koerast eemale minna kui tal on tung koeraga kakelda.

Mis puutub koertega maadlemisse, siis mul on ka see tee läbi käidud. Kunagi oli populaarne teooria, et kui koer "sigatseb", suru ta maha/lükka pikali vms. Tulemus oli selline, et koer viskas peale "sigatsemist" ise siruli kuna ta arvas, et nii käibki. Ilmselt ei saanud ta arugi, et see maadlemine peaks karistus olema ja "sigatsemise" vastu see ei aidanud. Siit moraal, isegi targemate inimeste soovitusi ei maksa pimesi uskuda ja tuleb ikka oma peaga ka mõelda, mida kuulda võtta ja mida mitte.
Kui näen, et koeral on kavas kaklema minna, teen ebamaiseid hääli küll. Kui ta juba minemas on, pole sellest kasu, aga "planeerimisfaasis" aitab. Kuna ma tean, et tal on võõraste koertega 2 eesmärki- emastele selga ronida või isaseid hammustada- jätan parem paranoilise hüsteeriku mulje kui lasen koeral kellegi habemest tuti välja kahmata või mõnd preilit ahistada..


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Neljapäev Juul 01, 2010 20:55 

Liitunud: Laupäev Juun 19, 2010 15:53
Postitusi: 20
Asukoht: Pärnu
Näed, Lea, siis me saame mõlemad üksteise vastuste üle naerda ja kõigil tuju hea :lol:

Ma kusjuures kaugeltki ei arva, et koer külmalt kalkuleerib, et teeks nüüd mingi sigaduse. Ma üldiselt olen koerte inimlikustamise poolest küll väga vähe tuntud (mul tõusevad ihukarvad püsti kui keegi jälle tuleb seletama kuidas tema koer talle kätte maksab vms) ning just selle pärast ma ka leian, et väljakutsuva käitumisega (koera mõistes) tuleb tegeleda vastavalt. Mitte keegi ei pane mind uskuma, et kui karja liige juhi peale uriseb sest too tema magamiskohast mööda läks, siis juhthunt läheb mõtlema millise nämmama kommi ma leian. Sellise käitumisega tegeletakse konkreetselt ja ühemõtteliselt ning kuna seda teatakse, siis on ju loogiline, et ei üritatagi. Korrigeerimine ei ole a.la "ma sulle, risule, alles näitan" jalaga näkku, rusikaga makku vaid lihtsalt "käsk on vanem kui meie" eesmärgile vastavuses oleva tugevusega kohane karistus. Vahet ju ei ole, kas sa oled sa pommikoer või lihtsalt lemmikloom. Käsku eirav kodukoer on auto alla jäädes sama surnud kui pommikoer kes plahvatuses otsa saab.

Maha surumine on minu arvates suht mõttetu üritus. Üldiselt see lihtsalt lõhub omavahelist usaldust (vähemalt nii palju kui ma olen näinud ja kasutanud) ja soovitud mõju ei oma. Mul on koeraagressiivne koer. Mis mõjub on kontaktikäsk või keeld teist koera vaadata. Korrigeeritakse käsu eiramise eest.

Asi ei ole päris nii lihtne, et ainult professionaalid peaksid korrigeerimist kasutama. Sellisel juhul ei tohiks suurem osa koeraomanikest üldse väga paljusid koeri endale võttagi aga kõik ei taha endale cavalieri. Mõni inimene tahab endale doberit. Mõni tahab taksi. Mõni tahab am. bulli. Ning kui see koer algajale koeraomanikule väljakutse esitab (a.la uriseb kui omanik tema pesast mööda kõnnib) siis reaalselt tehakse midagi, mitte ei anta koerale taganemisega mõista, et ta ongi hullult kõva tüüp ja omanik on siin tema kummardamiseks-ümmardamiseks. Selliseid koeri on nii palju ja viimane asi mida on vaja, et keegi koera asja eest mõistlikult korrigeerimist hakkab väärkohtlemiseks pidama. Varjupaigas tuleks siis hoobilt magama panna suur osa koeri, kes oma piire kompavad. Varjupaika satuvad koerad pidevalt põhjusel, et ei ole osatud neid kasvatada ning inimesed ei saa enam hakkama. Mõnikord ei olegi rohkem vaja kui paar konkreetset korrigeerimist. Hiljuti sai arutatud antud teemat (mitteametlikult) ka teistes varjupaikades töötavate inimestega ning nende (minu omadest märksa suuremad) kogemused räägivad sama.

Küll aga võiks ära kaduda juhtumid kus koolitaja algajal koeraomanikul kelle koer on keskkonnast nii häiritud, et ei tee ega tahagi midagi teha (koera jaoks võõrast ja uut kusjuures), soovitab koera sundida millegi tegemisele öeldes, et koer esitab talle väljakutset. Ja pärast on probleem, et koer "närtsib" ära ja uimab ringi...

_________________
If you´r not having fun, you´r not doing it right


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Laupäev Juul 03, 2010 14:44 

Liitunud: Reede Nov 13, 2009 16:40
Postitusi: 9
Asukoht: Tartu
Siin kuskil eemal oli vist Birjo kirjutatud postitus, kus tõi välja, et koer ei ole süüdiv. Ja sinnasamma, et kui omanik arvab, et koer teab, et ta midagi teha ei tohi, siis on omanik vaimuhaige. Eks vaateid on erinevaid. Selle esimese osaga olen nõus, teisega kohe kindlasti mitte. Mõned koerad on üldistamises tugevamad kui teised, aga lõppude lõpuks on igale koerale selge, et mõned asjad EI ole soovitud ega lubatud.
Mul pole positiivse koolitamise vastu mitte midagi. :) On inimesi, kel on kannatust ja tahtmist klikkida iga õiget asja ja samas naerda kõigi "valede" asjade üle, mida koer teeb. Mul ei ole seda kannatust ning tahtmist ja minu isikliku arusaama kohaselt on kõige parem koolitusmeetod see, kus karistamine on olemas, aga teatud kohtades ja õiges tasakaalus.
Valele takistusele lukustumise koha pealt... Alfie lukustub küll, eriti tunnelite peale. ;) Ka juhtudel, kus ma ise pole tunneli läheduseski ja ta hoopis mujale kutsun, ka kehaga. Ta ei vaata ka mu poole, vaid lihtsalt läheb. Võin kunagi üritada linti võtta. :)

_________________
... ehk tegelikult Maria ja Alfie. :)


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Laupäev Juul 03, 2010 15:09 

Liitunud: Teisipäev Apr 27, 2010 23:58
Postitusi: 93
Qwerty kirjutas:
Siin kuskil eemal oli vist Birjo kirjutatud postitus, kus tõi välja, et koer ei ole süüdiv. Ja sinnasamma, et kui omanik arvab, et koer teab, et ta midagi teha ei tohi, siis on omanik vaimuhaige. Eks vaateid on erinevaid. Selle esimese osaga olen nõus, teisega kohe kindlasti mitte. Mõned koerad on üldistamises tugevamad kui teised, aga lõppude lõpuks on igale koerale selge, et mõned asjad EI ole soovitud ega lubatud.

Pole praegu ka mahti hakata hoolega üle lugema, aga mina sain küll niimoodi aru, et keegi ei mõtle, et koer ei suudaks õppida seoseid looma, et teatud käitumine on hea, kuna sellele järgneb omaniku poolt premeerimine ja teatud käitumine on halb, kuna sellele järgneb karistus. Vaid kui kui koer meie meelest nö käitub valesti, siis ei tee ta seda mingist inimlikust emotsioonist, kättemaksuhimust või ülbusest kantuna, kuna loom pole süüdiv, vaid meie pole teda piisavalt treeninud, minevikus õigesti korrigeerinud või on tema instinkt lihtsalt liiga tugev. Ja seda pole mõtet pidada keskmise näpu näitamiseks ja üritada vägivallaga välja klohmida,vaid tasuks oma kasvatusmeetodid üle vaadata.


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Esmaspäev Juul 05, 2010 18:49 

Liitunud: Laupäev Juun 19, 2010 15:53
Postitusi: 20
Asukoht: Pärnu
Maarja kirjutas:
Pole praegu ka mahti hakata hoolega üle lugema, aga mina sain küll niimoodi aru, et keegi ei mõtle, et koer ei suudaks õppida seoseid looma, et teatud käitumine on hea, kuna sellele järgneb omaniku poolt premeerimine ja teatud käitumine on halb, kuna sellele järgneb karistus. Vaid kui kui koer meie meelest nö käitub valesti, siis ei tee ta seda mingist inimlikust emotsioonist, kättemaksuhimust või ülbusest kantuna, kuna loom pole süüdiv, vaid meie pole teda piisavalt treeninud, minevikus õigesti korrigeerinud või on tema instinkt lihtsalt liiga tugev. Ja seda pole mõtet pidada keskmise näpu näitamiseks ja üritada vägivallaga välja klohmida,vaid tasuks oma kasvatusmeetodid üle vaadata.


Ma arvan, et minu kasutatud väljend "näppu näitama" tekitab segadust- see on pigem illustreeriva eesmärgiga kui väljendamaks reaalset koerapoolset soovi keskmise varba kergitamiseks inimese suunas. Ma ei arva kaugeltki, et koer teeb seda mingist kätemaksuhimust või inimlikust ülbusest. Ma pean end üsna kõvasti vaos hoidma, et mitte väga halvasti öelda kui jälle mõni inimene üritab väita et nende koerte käitumine on millestki säärasest ajendatud.

Aga ma jään endale täiesti kindlaks, et koerad testivad piire ja omanik (kes peaks olema juht) peab sellega tegelema kohe. Minu jaoks on arusaamatud mingid meetodid kus kui koer sind testib (ideaalne näide on koer kes uriseb kui omanik tema pesast mööda kõnnib) siis kõnnitakse juurest minema. Kindlasti ei ütle see koerale, et tema omanik on kindel ja vääriline juht. Kindel juht hoiab distsipliini ja ma usun kindlalt, et juhi peale urisemine (mina nimetaks seda ülbitsemiseks aga mitte inimlikus mõttes vaid koerte omavahelise suhtluse mõttes ning mitte omistades koerale inimlikke omadusi vaid tuues üle mugavamat sõnavara) nüüd küll aktsepteeritud käitumine ei ole. Koerad ei tea ilma õpetamiseta mida tähendab EI või ISTU aga nad teavad instinktiivselt teatud käitumisi ning nende tähendusi.

On teatud hulk käitumisi mis on nö. isepremeerivad. See ei ole iga koera jaoks sama- mõne jaoks on haukumine iseenesest nii mõnus ja nauditav tegevus, et inimene ei peagi seda kuidagi lisaks kinnistama, teine ei haugu peaaegu kunagi. Mõni tormab igale liikuvale asjale järgi samas kui teist ei saa mingi valemiga kedagi või midagi taga ajama. See, et osad koerad on õpetatud nt. kasse mitte taga ajama sellega, et omanik suurendab järk-järgult segajaid ja kasutab suure väärtusega maiuseid, ei tähenda, et see on iga koeraga võimalik. On küllalt koeri, kelle jaoks ei ole maailmas sellist maiust või mänguasja mis kaaluks üles võimaluse jänest või kassi taga ajada ning ainus viis talle sellises olukorras enesekontrolli õpetada ongi läbi korrigeerimise. Iseasi kas seda on iga koera puhul tingimata vaja. Kahtlemata on see vajalik nt. teenistuskoerte ja teenistuskoerte alade jaoks kui samas mul ei ole plaanis hakata seda oma vanema taksi seest välja juurima. Viimase jaoks on juba võimalus metslooma või vere jälge ajada nii rahuldust pakkuv, et kuude ja juba ka aastate kaupa juurdetulemise eest premeerimist ei kaalu seda üles.

Ma ei räägi üldse mingist klohmimisest või peksmisest vaid korrigeerimisest. Seal on tegelikult suur erinevus mille võiks kõik koeraomanikud endale selgeks teha olenemata sellest kas nende koera saab koolitada 100% korrigeerimiseta või ei. Ma mäletan väga hästi kuidas ma arvasin kõigist kes kasutavad oma koeraga korrigeerimist või ogasid või muid "piinamisvahendeid" kui mu õe collie-krants oli alles nooruke ja ma olin avastanud klikkerkoolituse. Jube vägev oli vaadata enda arvates ülevalt alla kõigile neile informeerimata barbaritele. Aga oi, kui valus oli kukkumine kui ma ühelt maalt endale täiskasvanud kasvatamata doberi võtsin ja temaga üritasin sama teed minna...

_________________
If you´r not having fun, you´r not doing it right


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Kolmapäev Juul 07, 2010 13:30 

Liitunud: Teisipäev Apr 27, 2010 23:58
Postitusi: 93
Kuna eelmine postitus oli vist eelkõige mulle suunatud, siis täpsustan veel, et väljendite "klohmimise", "välja peksmine" jne all ei pea ma silmas mitte kõiki klikkerkoolitusest ( :OT: mitte esimest korda hakkab mulle tunduma, et kõik klikkerkoolitust efektiivseks meetodiks pidajad on paljude jaoks veidike üleolevalt automaatselt klassifitseeritavad kui iga füüsilise puute peale endast väljuvad õrnhinged ja hobulausujad :P ...tõe huvides ütlen, et isiklikult puutun klikkerkoolitusega kokku vaid agilitys kontaktpindade õpetamisel, kus meetod tundub toimivat) erinevaid koolitusvõtteid, vaid koerale karmi füüsilise noomituse tegemist hetkel, mil see on ilmselgelt juba hilinenud, liiga abstraktse asja eest või muul viisil ebaõiglane ja kantuna inimese emotsioonipuhangust.Tuues näiteid agility vallast, siis a la - täna jooksis koer raja poole aeglasemalt kui tavaliselt ja saab selle eest peksa...või saadan ise koerale segaseid signaale rajal ja pärast karistan koera omaenda vigade eest jne jne.
Korrigeerimine ja karistamine on ju väikse sisulise erinevusega asjad. Korrigeerimine peaks automaatselt tähendama ka seda, et koer saab suunatud selleni, mis on õige tegevus, ehk siis korrigeeritud...karistamine ei õpeta ilmtingimata koerale seda, mis on soovitav tegevus, vaid on tagajärg vale tegevuse eest...seega peaks korrigeerimine olema juba iseenesest tunduvalt efektiivsem, kuna õpetab ka koerale, kuidas õigesti teha. Mõnikord on ilmselt raske aru saada, kas tegeletakse korrigeerimise või karistamisega, aga läbiv joon mõlema asja puhul peaks olema, et ASJA EEST JA ÕIGLASELT JA EBAVAJALIKU VÄGIVALLA JA EMOTSIOONIDETA.
Korrigeerimist asja eest (sealhulgas ka füüsilist) ei pea ma klohmimiseks ja ei arva, et alati saab leebe koolitusega hakkama ning koer võib inimese peale jalga tõsta ja hambaid näidata ning sobiv kasvatusmeetod peaks olema vorsti puistamine iga kord kui peni otsustab, et OK, täna ma su peale ei kuse.
Väljendit ´´keskmist näppu näitama´´ kasutasin muide hoopis mina isea ise vist hoopis esimesena oma koera kirjeldades :lol:


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: agility eetika ja koera väärkohtlemine
PostitusPostitatud: Kolmapäev Juul 07, 2010 19:41 

Liitunud: Laupäev Juun 19, 2010 15:53
Postitusi: 20
Asukoht: Pärnu
Siis me oleme ju üsna ühel lainel tegelikult :)

Mina jällegi kasutangi oma koerte koolitamisel ainult klikkermeetodit :lol: Võibolla pisut teisel kujul kui harjutud on aga aluspõhimõtted on samad. (Keda huvitab) Korrigeerimine-karistamine tuleb hoopis hiljem, siis kui koer on asjad kõik korralikult selgeks saanud. Oma aastasega ei ole koolituses seda siiani kordagi kasutanud ja ta on nii motiveeritud, et loodetavasti ei juhtu seda niipea.

_________________
If you´r not having fun, you´r not doing it right


Üles
Eemal Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 46 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2

Kõik kellaajad on UTC + 3 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis

Hüppa:  
cron
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Theme created StylerBB.net & kodeki
phpbb.ee 3.0.7